teisipäev, 17. veebruar 2009

Kuidas ma James Blunti kontserdil lastega kaklesin...

Ma ei ole mitte kunagi oma elus kedagi sedasi fännanud, et mu tuba oleks kellegi pilte täis kleebitud või ma õpiks mõne laulja sõnu pähe... Kui sõnad meelde jäävad, siis jäävad.

Näiteks, mulle meeldib Rolf Junior ja Koit Toome ja kui ma juhuslikult satun nende kontserdil (või lähen siis teadlikult), laulan ma kaasa, sest sõnad on meelde jäänud, ma ei ole neid pähe tuupinud, et esireas kaasa laulda.

Läksin siis sõbraga James Bluntile pühapäeval. Jõudsime suhteliselt enne algust, aga rahvas üldse esimestes ridades ei trüginud, näiteks Avrilil ja Backstreet Boysil oli palju metsikum trügimine ja kohtade pärast võitlemine.

James Blunt Tallinnas

Mõtlesime, et lähme ka lava ette. Teise ritta sai vabalt. Aga seal oli maas mingi võrestik ja teises reas seismiseks pidi kõõluma mingil metalläärel, mida me muidugi ei tahtnud. Asusime siis end natuke nö üles poole pressima, kui mingid poola lapsed, just nimelt lapsed, sest vanus 11-15 ei kvalifitseeru kuskile mujale, pistsid lõugama.

Kui nad alguses lihtsalt vingusid, siis mõne hetke pärast muutusid nad täiesti agressiivseteks. Kui ma söandasin oma käega hoida aiast, mis piiras tiinekaid Bluntini, siis asus üks eriti agar neiu mu kätt rusikaga taguma. Aga ma ei lasknud end sellest heidutada.

Järgmine samm oli see, kui mu sõbra ees olev tšikk oma pea kuklasse lõi (tahtes otseloomulikult mu sõbrale nö peaga lõuga anda).

Ja siis, õhtu nael, mingi pisike, tumedapäine tüdruk ütles puhtas inglise keeles mu sõbrale: „Stop abusing little girls!!" (sest me seisime nende selja taga!) Sel hetkel tundus naljakana, kui mu sõber vastas, et sa ei tea selle sõna tähendustki ja lisas irvitades, et „Did daddy touched your tits?" Äkki oligi nii, mõtlen ma nüüd ja leian, et see oli kohatu. Aga need tšikid ajasid ikka närvi küll.

Kuusik otse poolast

Me reaalselt ei elanud neil seljas, lihtsalt seisime nende selja taga ja meie taga oli piisavalt ruumi, mis tähendas, et me ei trüginud, aga selline agressiivsus ajas marru.

Ja jumal, kuidas nad pidid minestama, kui James hoopis teise saali otsa laulma läks. Siis nad karjusid lugusid kaasa laulda, absoluutselt viisist mööda. Umbes nii, kui ma laulaksin „Ema südant" „Uhti-uhti uhkesti" viisil.

0 kommentaar(i):