Mulle on tihti öeldud, just sõprade-tuttavate poolt, et küll mul ikka veab, saan igasugustel üritustel käia. Tavaliselt on avamised, plaadiesitlused, „staaridekogunemised" jne küllaltki lustlikud ja huvitavad, kuid täna... Uue põrguliku klubi Inferno (itaalia keeles "põrgu") avamine sai mulle kõige lühemaks klubikülastuseks elus. Kindel see.
Viru tänavale oli laotatud vaevalt pooleteisemeetrine punane vaip ja küünlad, kõik oli väga kena... Uksel peatas mind vististi turvamees, nagu ei võiks ma klubisse minna (kusjuures kella 23st oli see kõigile avatud!), kui ütlesin kust olen, lubas ta mind lahkelt edasi.
Mõned trepiastmed üleval pool oli mantlis naine, kellel käes nimekiri inimestest, kes klubisse oodatud... Pileti asemel sain hoopis käele templi. Punase. F tähe?! Oleks siis I-gi! Aga F. Naljatlesime fotograafiga, mida see tähendab? Fail? (ehk läbi kukkuma?)
Sisenedes klubiruumidesse naksusid kingatallad põranda küljes. Kohati tekkis tunne, et pean kingad põrandale jätma ja tulema neid järgmisel päeval lahti leotama. Garderoob oli loodud vanasse Kolumbus Krisostomuse KÖÖKI! Avamise puhul maksis see AINULT 10 krooni! Sellal kui uus põrgulik ööklubi küsib avamisepäeval garderobitasu (PS. seal ei olnud garderoob, vaid garderob!), teevad teised kohad kõik, et rahvast soodustustega kohale meelitada. „Nad peaks riideid meil käest kiskuma, et me tuleks ja tööd siin teeks, mitte raha küsima ja seda veel avamisel!" nentis ühe teise väljaande fotograaf.
Mida siis rahvale pakuti?
A, esiteks ei olnud seal mitte ühtegi staari! Ses suhtes, et ega peagi olema, aga mille peale ma neile selle reklaamloo teen? Et avati klubi, no ei!
Aga rahvast peibutati, nagu venelastele kombeks (90% külastajatest olid vene rahvusest) paljaste naistega. Baariletil oli selili täiesti alasti naine, puuviljad kehal. Pildistamise hetkeks pööras naine aga kukla. Miks? Julged alasti letil vedeleda, julge ka näidata! Puuvilju tema kehalt võisid noppida vaid naised, pikemalt vestles ta ühe naisega, kellele meelalt ka puuvilju ise suhu toppis. Meestele jäi vaatamisrõõm.
Aga klubist veel. Kohati oli tunne, nagu oleks Reeperbahnile (punaste laternate tänav Saksamaal Hamburgis) sattunud. Klubiinterjööri kuulusid „aknad", kus väänles igale maitsele naisi: blonde, brünette, punapäid, pikki ja lühikesi.
Siiski ei taha uus inglasest omanik lasta rahval unustada vana karaokebaari - seinad ja laed olid saanud küll uue kuue, ent Kolumbuse-aegse õllest vettinud laudpõranda vahetuseks ei näinud raha jätkuvat (ju pitsitab majanduslangus ka inglise ärimehi). Einoh, eks elu näitab, kas endisest karaokekohast saab uus eliitklubi või ei.
Kindlasti hakkate jälle kommenteerima, et Al Bers(e) ei ole jälle rahul, aga palun, minge ja veetke põrgulikult igavalt aega ja kui te rahule jääte, palju õnne! Minule jäi see ilmselt esimeseks ja viimaseks Inferno külastuseks.
0 kommentaar(i):
Postitage kommentaar