Mida iganes!

Kuigi alguses oli plaanis kahel päeval Flow Festivali külastada, jõudsime kohale ikka vaid pühapäeval, mil esines ka Briti staar Lily Allen.

Kontsert oli lahe. Üle aegade üks parimaid, kus käinud olen. Britneyga muidugi võrrelda ei saa, aga mulle Lily meeldis – ta suhtles rahvaga (rääkis, nuttis…) ja sai hästi omaks. Kontserdist täpsemalt saab lugeda ning pildigaleriid saab vaadata siit.


Peamine, mis ma nüüd tagasi tulles avastasin.. Mingi blogi (kahtlustan, et selle taga on üks Soomes resideeruv Eesti fotograaf), kus ohitakse, miks ma end Flow Festivalile registreerisin, kuid alles viimasel päeval kohale jõudsin.

Lõik tema blogist:

Tahtsin listi näha(I’m nosey ) ja silma hakkas ei keegi muu kui Mari-Leen Albers ja Meelis Tomson, kes ei old veel enda pileteid ära võtnud. Siis rääkisin ühe tuttavaga, kes tuli ka siia pildistama, et tähtpiltnik ja staarajakirjanik RSVP-sid ennast siia aga pole kohale tulnud ja ega ma pettuma pidanud, jutt juba ammu liikvel olema, et tulevad siia ainult Lily Allenile. Festivalil on artsiste meile kahelt poolt servast: USA-st, Kanadas, Jaapanist, Uus-Meremaalt jne., lisaks tohutul hulgal Soome enda artiste. Stiile on seinast seina ja kui niisama andakse 3-e päeva pilet, mis väärt 94euri, siis ma ei oleks kunagi kujutanud ette, et keegi tuleb ainult üheks artsistiks. Milline raiskamine.

Ma ei kannata, kui inimesed kirjutavad asjadest, millest nad mitte midagi ei tea. Miks ma olin ainult ühel päeval, nagu ta teaks, miks… Marru ajab selline lahmimine.
Juhuslikult on mõnel ka päevatöö (ehk olin reede hommikul tööl), mitte ei vahi päevad läbi tühja ja vaata, kuhu pildistama saaks minna. Ja jube asi küll, et ma ainult Lilyl käisin. See müüs piisavalt hästi, seega ikkagi tasus ära.

Lisaks ei leia ma, et peaksin oma puhkuse veetma suuremas osas tööl olles, nii et suu kinni, kui midagi ei tea.