Ärge laske mind teatrisse, ma lähen marru!

Iga jumala kord, kui ma käin teatris või kontserdil, tabab mind enneolematu viha kaasmaalaste suhtes. Ma pole rassist, ma arvan, et olen see ainuke normaalne.

Meelis enda versiooni jõudis juba kirja panna. Loe siit!

Esiteks, miks te jääte hiljaks? Vibutaks Evelyn Sepale näppu praegu!

Teiseks, miks te ei vaata peeglisse, kui välja tulete? Vibutaks näppu nii Koit Toomele kui sajale teisele külastajale. (Parandan siinkohal Meelist - Koidul oli vaid must triiksärk!)

Kolmandaks, miks te etenduse lõpus püsti ei tõuse?

Kas ma olen tõesti mingi ainus idioot, kes suvatseb etenduse lõpus püsti tõusta? See on minu meelest ainus viis tänada näitlejat tehtud töö eest. Aga ei, minu selja taga ohitakse, miks ma ette seisan ja istutakse tuimalt edasi. Parata pole midagi, need on eestlased. Ometi lähen ma iga kord nii marru ja see rikub mu tuju ja…

Ma ei ütleks, et mul on palju riideid ja ilmselgelt kannan ma igapäevaselt täiesti suvalisi riideid, et lihtsalt midagi seljas oleks. Esietendusele ma aga siiski mõtlen, mida ma selga panen.

Mul on kaks klassikalist musta kleiti, mida annab kombineerida kõikvõimalike erinevate aksessuaaridega, alustades pärlitest ja prossidest, lõpetades sallide, varrukate ja kottidega.

Ahjaa, jätke palun oma suured märsid ka koju, kui teatrisse tulete!

Ma olen kahe Õhtulehes töötatud aasta jooksul käinud tegelikult kõikidel suurematel üritustel nende kleitidega ja ma saan iga kord kiita, et näen hea välja, sest täiendan end alati erinevate aksessuaaridega.

Mul pole reaalis mõtetki osta endale kallist kleiti, kui saan olemasolevat täiendada odavate ehetega. Täna näiteks oli mul sõrmes KOLME EURONE (just nimelt 46kroonine) sõrmus, mis oli vägagi särtsakas. Lisasin juurde sobivad kõrvarõngad ja oligi olemas! Mind taheti isegi ühe naisteajakirja mingisse rubriiki üles pildistada, aga ma ei olnud päri.

Hiljaks jäämisest – kui Evelyn Sepal õnnestus hiljaks jääda mõni minut, siis linnapea Edgar Savisaar otsustas üldse alles teiseks vaatuseks kohale loivata. Ta oli isegi nii VIP, et sõitis liftiga ühe korruse võrra kõrgemale jätkupeole.

Naljakas situatsioon tekkis aga siis, kui ta minust möödus - kätlesime ja tervitasime, kuid talle jäi küll vist mulje, et ootasin teda seal, kuigi tegelikult see nii ei olnud.

Ja õhtu küsimus: Miks Katrin Siska pildile jääda ei taha?
Vastust teab Siska, tuleb menetlusse võtta :-)

Katrin, lähme kohvile?