Lollidest inimestest

Mina olin loll, et sinna „99krooni“ kingapoodi üldse läksin, aga ma tean veel palju lollimaid.

Kingapoes jäin totaalselt inimeste vahele lõksu ja ei saanud edasi ega tagasi. Lõpuks kui minu ees üks tüdruk kokku kukkus õnnestus mul koos temaga turvameeste tehtud vahekäigust läbi vupsata.

Aga need inimesed kes seal olid. Suurem osa venelasi… Ma saan aru, et sa tahad mahtuda 99 sekka, aga mida sa trügid ja elad seljas, ega see sind kiiremini kassani ei vii.

Ja siis mõni vene eit, lõi kellelegi hambad selga.. Ja mõni lihtsalt röökis. Lihtsalt röökis öööööö… mitte mingeid konkreetseid sõnu, vaid karjus nii kus torust tuli. Täis idiootsus. Ka see ei vii ju kassale lähemale.

Kui öeldakse, võtke järjekorda või astuge paar sammu tagasi, te ei kaota kohta järjekorras, siis trügitakse veel enam.

Hiljem käisin dinosauruseid vaatamas Saku suurhallis. Soovitan!

Ühesõnaga, minu selja taha oli sattunud istuma umbes nelja-viieaastane plikatirts koos emaga. Ma saan aru, et lapsel on küsimusi rohkem, kui ema vastata jõuab, ent kuulata terve aeg: „Miks tal selline saba on?“ „Kas ta nüüd tuleb meie juurde?“ „Mis nüüd saab?“ „Kes see veel on?“ „Mis nüüd juhtuma hakkab?“ „Miks ta nii pikk on?“ „Miks…“ „Kas…“ „Miks…“ jnejnejne

Selle asemel, et öelda lapsele, räägime kodus, ei teinud tema ema midagi ja lasi lapsel seletada ja küsida oma sadat küsimust.

Pärast kümneminutilist küsimuste kuulamist oli minul kõrini, istusin mujale. Vaatasin rahus lõpuni ja nautisin!

Kui öeldakse enne algust, et ärge pildistage välguga, siis see tähendab, et ärge pildistage välguga, mitte, et osad ikka võivad sähvatada kuskil keset saali. Täiesti marru ajab, et inimesed ei saa aru.