Ebatraditsioonilised jõulud

Sel aastal on kõik teisiti. Nagu ma oma Õhtulehe seisukohas kirjutasin, siis jõulud kui jõulud said minu jaoks läbi siis, kui vanaema-vanaisa ära surid ja jõulud polnud enam need.

Polnud enam vanaema, kes loeks hiiglama pikka luuletust hiirtest… Kõik polnud enam see, mis varem.

Sel aastal lendas mu õde perega jõuludeks palmi alla ja ka mina otsustasin, et on lihtsam veeta jõulud kallimaga kui kellegi vanemate juurde minna.

Esiteks, eelmisel aastal olime eraldi, sel aastal otsustasime kahekesi olla, et ei tekiks kummagi poole vanematel küsimist – miks te nende juures jõululaupäeval olete? Mõlemad tahtsid kategooriliselt, et 24. just nendega veedaksime.

Kui järgmisel aastal koos peaksime olema, paneme kohe paika – tõmbame loosi kelle vanemate juures oleme!

Nii, kingitused on pakitud, olenemata sellest, et me jõululaupäeval üksi oleme. Söögid on ostetud, keel on veel keetmata. Homme on plaanis teha „meie“ päev – küpsetada piparkooke (kas keegi teab kuidas glasuuri tehakse?), ahjus pörssapraadi ja… võib-olla ka kirikust läbi põigata.

25. lähme siis käime korraks minu sugulastele nägu näitamas ja 26. võtame suuna Lõuna-Eesti poole.

Sellised ebatraditsioonilised jõulud siis seekord. Vähemalt on lumi maas.