Mis toimub praegu tähtpiltniku köögis?

Tähtpiltnik Meelis Tomson asutab ennast tööle, ees on ootamas pesushow pildistamine klubis von Überblingen, kuid mis toimub loetud minutid enne seda tema kodus?

Köögis istuvad kaks tšikki, rebivad Orkutis pilte ja YouTube'st muusikat. Meelis ise praeb verikäkki ja Überi garderoobarile kalapulki. Räigem söögitegemine käib. Tšikid köögilaua taga süüa ei julge. "Äkki ma hakkan roopima!"

Überisse on pidutsema tulemas ka Klassi-Lauri ja Kiirlaenu-Artur, lisaks ka Baari-Maarius. Kisub vist tugevaks peoks, kus Lauri haardesse satuvad kenad neiud ja baarileti ees rahast lage Artur toksib sõnumit.

Või noh, kes teab.

Meie hakkame verikäkiga maiustama.

 

Kuidas minust doonor sai

Üleeile helistas mulle Karina "Õige valik" Saron ja küsis, kas olen nõus temaga doonoriks tulema. Tema kardab hirmsasti üksi minna ja... No mõeldud-tehtud.

Verekeskuse kodulehel seisis, et avatud ollakse juba kaheksast hommikul. Leppisime kokku, et kohtume järgmisel hommikul 8.40 verekeskuse ees.

Jõudsin minutipealt ja ei täheldanud, et maja on kuidagi pime. Lasin oma taksol minema sõita. Karina tuli ja trepist üles minnes... teisipäeviti kella 11st. Kuidas me mõlemad nii blondid oleme?

Galetään (loe: fotograaf Indrek Galetin) pidi meiega samuti liituma, lasime tal otse Karina juurde minna ning suundusime ka ise sinna. Karina tegi juustupastat ja siis me lugesime terve verekeskuse koduka läbi ja kuulasime tänavusi "Eesti laule" ja... Läksime kella 11ks uuesti verekeskusesse tagasi.

Meie imestuseks, oli seal umbes kümmekond doonorit, arvasime, et oleme vaid meie. Aga me saime suhteliselt esimestena letti ning maraton võis alata.

Kuna me kõik olime esmased doonorid, siis oli päris põnev vastata küsimustele nagu, kas sa tead, et sinu mehel oleks olnud seksuaalsuhe mehega...

"Olete te uimasteid proovinud?" küsis arst uuesti kabinetis, kuigi olin paberile märkinud ei.

Põhiline, Karina, kes kogu doonori-projekti algatas, ei saanudki, vaeseke, verd anda. Tal on veenid nii pisikesed ja peenikesed, et ... nõel on isegi suurem ja seega ei hakatud teda surkima. Seevastu mina viskasin käe letti ja ei saanud sottigi, et pool liitrit verd minust välja voolas.

Galetään kartis, mis hirmus, seda torkamise hetke, ent hiljem polnud temalgi miskit viga.

Ainuke selline "vastik" hetk oli see, kui palusin oma verekotti katsuda (sinna kuhu veri voolab), see soe veri läbi kile oli küll jälk - inimsööjat ja verejoojat minust ilmselt ei saa - ei erutanud üldse!

Igatahes oleme meie Galetääniga nüüd ametlikult doonorid! Kolme kuu pärast jälle!

Kas teie olete doonorid?

Homofoobid, minge ise kappi!

Täiesti uskumatuna lugesin nädalavahetusel geiaktivist Agole jäetud küsimusi. Iga viieteistkümne kommentaari kohta oli võib-olla üks küsimus, kõik ülejäänud oli sõim ja hala teemal "homoseksuaalsus".

Tegelikult on sellest siin kirjutamine sama mõttetu kui see, kui ma kuskilt alla hüppaks - see ei muuda suurt midagi.

Aga miks on inimestel mingid haiglased mõtted, et kui kaks meest seksivad, siis on seinad mustad?! Paljud heteromehed armastavad anaalseksi oma naistega ja siis ei juhtu seintega midagi...

Mis mõttes esitatakse küsimus, kui kaua on kestnud pikim seksakt (ma kirjutan muidugi viisakate sõnadega praegu). Reaalselt okei, see on küsimus, aga varem ei ole ma sellist küsimust ühegi heteroseksuaalse inimese online-intervjuu kommentaariumis näinud. Olen päris kindel, et seksil ja seksil ei ole vahet. Vahet ei ole, kes seksivad või kui kaua seksivad, peaasi, et nad naudivad.

Ja mis mind kõige enam marru ajab - homoseksuaalsus ei ole ju haigus või valik?! Või kui on, siis palun vasta mulle siin kommentaariumis - millal tegid sina valiku, et oled heteroseksuaalne?

Lisaks:

Väga hästi kirjutab ka Eestis elav Soome ajakirjanik Sami Lotila oma tänases artiklis. (loe siit!)

Kuidas staarid pagasnikus "Aastahiti" galale sõitsid...

Laupäeva õhtul asutasime end kambaga "Aastahiti" galale. Kuna meid oli kokku kuus, siis fotograafi pisike punane sõiduk meid ei mahutanud. Kuna Lauri Pedaja oli seltskonnast kõige kleenukesem, tuli otsus kiirelt: tema läheb pagassi, eelnev kogemus oli meil tema näol juba aastavahetusööst olemas.

Terve tee viskas Lauri pagassist nalja ja kogu sõit oli seega lõbus. "Mari-Leen, mõtle millise loo sa saaksid..."

Kui "Aastahiti" gala juba läbi oli ning me end taas minema asutasime, oli seltskonnast nii kadunuid kui juurdetulnuid. Meid oli kokku seitse. Kaks olid sunnitud sinna pisikesse uberikku ronima. Jana Kaske me sinna ei ajanud!

Kui Lauri Pedaja on kleenuke ja tõesti sinna mahub, siis imede ime oli see, kui fotograaf Indrek Galetin koos oma sõbra Vaidoga sinna ronis. Minu pähe ei mahu see siiani, kuidas nad sinna mahtusid.

Vaata raju afteka pilte galeriis!