Täna 27 aastat tagasi…

… sündisin mina.

Ma pole olnud suurem asi sünnipäevade pidaja ja alati kui olen mõelnud, et ah, ma ei pea, siis lõppkokkuvõttes ikkagi pean. Sel aastal jääb küll vahele!

Loomulikult mäletan ma oma lapsepõlvesünnipäevasid, kus vahustel tortidel ilutsesid martsipanist jänes ja hunt ja neid ei tohtinud süüa, sest muidu need hakkasid kõhus kasvama. Jumala eest, mida ma kõike uskunud olen.

Ma just mõtlesin, et paneks kirja oma sünnipäevad, aga ma ei mäletagi neid eriti.

Viimased viis:

Kakskümmend kolm

Seda sünnipäeva pidasin ma Saksamaal. Mäletan, et üllatuskülalisena tuli mulle külla õde, kelle sõit pidi olema üllatus, kuid päev enne ärasõitu jäi ta vahele.

Sellegipoolest oli mul hea meel, et ta tuli.

Kakskümmend neli

Olin Saksamaalt Eestis hotellinduse praktikal. Seega sai sünnipäev siin peetud.

Väljavõte toonasest blogist (ärge guugeldage, te ei pääse sinna, see oli siis ja on
praegu kinnine): Aasta vanem.. sai tähistatud nii kodus sõprade ringis, sugulastega.. ja hiljem Angelis parimatega. 11 martinit mõjus hästi :)) Olen maganud faking 4 tundi, sest õelastel oli hirmsasti vaja netti ronida (minu tuppa)…

Kakskümmend viis

Mäletan 25ndat sünnipäeva, pidasin seda vanalinnas ja minu käest sai lunastada kuponge, et osta soodsaid kokteile. Rahvast käis läbi murdu. Isegi otse Saksamaalt. Taanist rääkimata. Mu kolleeg ajas kõigil pead segi ning polnud naist, keda ta näppinud poleks.

Mäletan, et vihtusin ennastunustavalt tantsu ega hoomanud, mis ümberringi toimub. Kell 1 öösel olin juba paraku kodus. Läbi kisa ja pisarate vanalinna tänavatel.

Väljavõte toonasest blogist:

Niisiis… sain aasta vanemaks ja korraldasin peo…

Kõigepealt suur-suur aitäh kõigile, kes võtsid vaevaks kohale tulla, minuga klaasike juua ja mu reisifondi täita (ühe viimase hetke pakkumise reisi peaks saama küll)

Ma jõin kaks klaasi šampust ja kolm, võibolla neli klaasi veini ja ma olin segi nagu segumasina segu. seep see on, kui ei ole aega süüa!

Nii, sünnipäeval oli kohal ka julge bravuuritar Anu Saagim, kelleks kehastusin küll mina… mul oli nimelt vaja teada saada, millist pesu keegi kannab.

Kakskümmend kuus

Pirita, 14nes korrus, aurusaun, bassein, šampus, maasikad, sushi, sõrmus… Vägagi meeldejääv, millest pikemalt polegi midagi pajatada. Parimad inimesed olid mu ümber ja muud polnudki vaja.
Kakskümmend seitse

See, kuidas mu sünnipäev sel aastal möödub, jõuab teieni kunagi hiljem!

PS. see postitus ilmus siia automaatselt. Tänaseks olen ilmselt juba Laura Kõrgemäele viina ja leiva kohale toimetanud, seda koos mekkinud, piisavalt pruun ja lootuses, et reis kestab veel sama kaua kui kestnud on!