Anu Saagim blufib!

Ma ei ole teab kui kaua kirjutanud. Vahepeal on olnud mitmeid mõtteid, et oh, kirjutan sellest või sellest. Aga aeg on liivana käest pudenenud.

Olen tahtnud kirjutada maapidudest, Anu Saagimist, Loomelinnaku täikast ja veel sajast asjast.

Anu Saagim peksab segast

Teate, mulle on Anu Saagim kogu aeg väga meeldinud ja ma olen just imetlenud tema julgust teha lollusi ja olla bravuuritar.

Aga nüüd… pärast seda ahistamislugu, ma olen natuke pettunud. Ma ei saa aru, mis sel Saagimil hakkas, et ta üks hetk lihtsalt Kerdo Möldrit laimab.

Ma tean, 101%, et Kerdo pole talle endast nilbeid pilte saatnud. Ma tean, kes tegelikult saatis. Ei, see polnud mina :D

Ma tean, et Kerdo on isemoodi mees. Inimene, kes tahab meedia tähelepanu ja seda natukene saades läheb pöördesse. See on jumala normaalne. Iga teine staarihakatis, tahab seda samamoodi. Näiteks Vaido Neigaus või Lauri Pedaja. Pole vahet – neil on vaja meediat, et elus püsida.

Kurb on vaadata, kuidas Saagim on nüüd ühe inimese võtnud ja tema ümber lihtsalt sitta keerutab.

Maapeod rajumad kui pealinnas

Olen enne Õhtulehte tööle asumist ja ka tööalaselt väisanud sadu pidusid, kuid selliseid nagu maakohtades pole ma enne näinud.

Esimene kogemus oli läinud aasta suvelõpul Põlva ööklubis Life. Helistasin, et oleksime tulemas ja kajastaks kohalikku pidu, seda enam, et oodata oli stripipidu.

Kohale jõudes kummardati ette ja taha: „Oo, Õhtuleht, tulge siia, anname teile eraldi saali, mida juua soovite…“ Kui alguses manitseti meid kirjutama ilusat lugu ja tegema ilusaid pilte, siis paari tunni möödudes öeldi: „Tehke mis tahate, peaasi, et teete!“

Pidu oli täiesti normaalne, stripp natuke vulgaarne, rahvas maalt ja hobusega, aga lõppkokkuvõttes sai normaalse galerii. Vaata siit!

Teist korda sattusin maapeole paari nädala eest, kus tee viis mind õhtuhakul Mustlasse Tünni Kõrtsi, seal esines ansambel Respekt, ning nendega koos sai teekond ette võetudki.

Kartsime, et läheb löömaks ja pudelitega loopimiseks ja õiendamiseks, aga ei midagi. Rahvas oli siiralt õnnelik, et neil elus artistid laval olid ja uskumatu, aga nad teadsid suuremat osa Respekti lauludest peast. Mina näiteks ei tea.

Noh, üks kutt visati küll kõrtsist välja, aga ega ta koju läinud, istus kõrtsi ette trepile maha ja nautis pidu edasi. Vahet pole, et üks tüüp aknast sisse ronis, et piletiraha mitte maksta. Suva sellega, et osad tibid olid nii kinni, et tantsuplatsi asemel õues jalga keerutasid. Pidu oli täiesti normaalne ja kohapeal sai veel hommikutunnilgi süüa osta.

Palju on jäänud kajastamata

Viimane pidu oli Rakveres, mis kujunes eriti rajuks. Pipragaas levis siseruumidesse – rahvas köhis, aevastas ja pühkis silmi. Klaasid lendasid süütute inimeste suunas, õnneks suuremaid vigastusi ei olnud. Peopaiga ees aeti inimene auto alla.. Tõeliselt raju.

Ja siis tulid stripparid. No andke abi. See oleks sama õudne, kui mina hakkaks strippama. Kas nad siis tõesti nii palju ei teeni, et solaariumis jume peale võtta või tselluliidivastast kreemi osta.
Tšekkige galeriid siit!

Šampus pritsiti küll rahva sekka, ent osa tilkus ka lavale, mis ilmselgelt polnud puhastusmoppi juba nädalaid näinud. Neiud olid porised kui mööda lava aelesid.

Loomulikult, pole selline pidu igapäevane, aga just siis juhtusin sinna mina – loomulikult ma kajastasin seda ja loomulikult on kõik vihased, eesotsas Farmi-Gabrieliga, kes ei saanud suures melus arugi, et teda klaasiga loobiti. Või mängib ta lolli?

Ja siis ütleb mulle Gabriel, et pärast selliseid lugusid, ei lasta mind enam klubisse sissegi. Karta on. Aga… mis teha, ma läksin tööd tegema ja ma ei oleks saanud kirjutada, et pidu oli aus ja hea, et siis kommenteerijad hakkaksid ütlema, et olin nii pilves, et ei saanud arugi, kui klaasid lendasid ja pipragaas levis ja mees auto alla aeti. Lõpuks imbuks see ikka ja lugu tuleks ka.

Ja oh, kui palju hoian ma tegelikult oma suud kinni. Mõni seik ei kaalu üles järgnevat viite pidu, mida kajastada.

Ajakirjaniku töö ei ole peolt peole käimine ja üritustel veini limpsimine – see on pettekujutelm.

Ja kui te arvate, et ma saan tapmisähvardusi ainult kommentaarides, siis te eksite. On ka neid, kes avalikult ütlevad, et olen paks idioot, kes toodab vaid sitta. Mulle on isegi kallale tuldud. Aga see on mu töö ja ma armastan seda, olenemata kommentaaridest ja nõmedatest seikadest.

Loomelinnaku täikast pole aega praegu enam kirjutada, jõuan veel!