Piiritu fantaasia

Ma ei ole kunagi eriti imestunud debiilsete netikommentaaride üle, aga kui inimesed sinu lähedalt hakkavad hiilgama, siis tuleb tõesti naer ja imestus korraga peale.

Ma ei viitsi üldjuhul enda kohta käivatesse kuulujuttudesse ja kommentaaridesse süveneda, veel vähem hakata tõestama, et ma pole kaamel… Las koerad hauguvad, karavan läheb ikka edasi, on mu moto, aga täna…

Kuulsin just, et olen narkomaan ja osalen igapäevaselt grupiseksis. Oh, oleks ma nii õnnelik, eksole?! Sellistel puhkudel tuleb küll imestus peale: inimeste fantaasial lihtsalt pole piire.

Tõesti, kui keegi kommenteerib, et mu lillelised küüned on nagu vene puulusikad – lillelised ja kirjud, siis ajab naerma ja unustama, aga rääkida minu kohta lihtsalt mingit s*itta, see ajab marru.

Ma mäletan kooliajast kaht juhtumit, kus mind süüdistati asjus, mida ma ei teinud ja ma lähen tänini närvi! Ükskord sodis mu klassivend (Aivar kusjuures!) klassiõe valge jope rohelise markeriga täis. Ilmselgelt ei tulnud see marker maha ja ilmselgelt oli tegemist ühe vaeseima klassikaaslasega, kellel polnud võimalik endale uut jopet osta. Süüdi jäin mina. Ma ei teagi miks.

Ma ei mäleta, kas keegi ütles, et mina seda tegin või tundusin ma nii rikas (kusjuures, ma ei olnud üldse rikas, aga koolis kõik arvasid, et ma olin), et mul suva mingist jopest. Igatahes mina seda jopet ei sodinud, aga süüdi jäin küll.

Teinekord kirjutas keegi klassiuksele: Uustalu on loll. Absoluutselt. Kõige nõmedam õpetaja kogu maja peale. Kuid ma olin juba viiendas klassis piisavalt julge, et talle seda öelda. Ju ma siis olingi öelnud või välja näidanud, igatahes arvas ta, et selle jura kirjutasin klassiuksele mina. Ei kirjutanud, Uustalu oli nii loll, et ei saanud sellest aru!

Ma ei saa aru, kust sellised jutud ja arvamused tulevad. Need kooliasjad kooliasjadeks, aga see narko- ja grupiseksi teema.

Kas inimestel on raske leppida, et minu elu on enamvähem joones ja ma olen oma valikutega rahul?! Või räägib siinkohal näljane leivast. No olen tõesti vist loll, ei saa mina aru, milleks selliseid kuulujutte levitada. Põhiline, et leidub neid kes jäävad uskuma ja veel hullem, rääkijad ise usuvad ka oma väljamõeldisi.

A mis ma siin ikka pikemalt kirjutan, lähen tõmban parem mõne triibu või keeran mõne suitsu ja... lähen seksima! Ja mitte üksinda, ikka grupiga! Muhhaahhaa!