Palju lahedam on teha seda suvalisel teisipäeval, kutsuda külla parimad sõbrad ja nautida üheskoos häid sööke, klaasikest veini ja maailma parimat seltskonda.
Kuna tahtsin, et asi oleks vähemalt minu teisele poolele üllatus, teatasin talle vaid, et meile tuleb kaks sõpra külla.
Kui asusin suupisteid valmistama, ei teinud ta märkamagi, kui palju toorainet ma kokku olin ostnud. Veel enne laua katmist läks noormees Selverisse, äkki ei saa kõhtu täis…
Kui aga laud kaetud oli, pidin ka ise tunnistama, et sai vist palju (tosinale, rääkimata neljale – sest tema ju teadis, et ainult kaks külalist tuleb).
Kell seitse olid esimesed kohal, aga et aega venitada, pakkusin juua ja lobisesime niisama. Siis oli uksekobin… ja terve korter oli äkitsi parimaid täis. Vähemalt läks üllatus asja ette :)
Vaaritasin pool päeva, nii mõnus. Ma armastan söögitegemist! Ja üllatuste tegemist!
PS. ma ise ei kannata mingeid üllatusi. Vastik! Aga paraku on neid mulle tehtud ja veel suurepäraseid. Lihtsalt mulle ei meeldi see üllatuse hetk.
Aitäh kõigile, kes tulid ja kaasa aitasid, et meil oleks just sellised söögid-joogid.
Aga millega me siis maiustasime...
Natuke küüslauku, päikesekuivatatud tomateid ja pärlsibulaid...
Natuke sushit, juuste, singirulle, virsiku-parmasingi kõrsikuid, lõheampse, salaami-kurgi-chilli ampse, juustu-päikesekuivatatud tomati kuivikuid, seene-singi-porru-kurgi korvikesi, pasteedi-hapukurgi ampse...
Selline nägi kogu kooslus välja ehk terve söögilaud oli head ja paremat täis :)
0 kommentaar(i):
Postitage kommentaar