Respekti-beebi tegelikkus

Teate, mulle aitab! Mingi kuulsusejanuline tüüp loeb minu kirjutatud loo üle, annab loa avalikustamiseks, aga siis kui teised väljaanded, nagu ma aru saan raadiojaamad, ütlevadki konkreetselt, et bänd pani kokku igas mõttes, siis tekib trots ja hala: mina pole öelnud ega teinud.

Kõigepealt laekub meile vihje, et Kerdo Mölder sai bändikaaslasega lapse. Ma helistan talle, uurin maad, ta ütleb, loomulikult olen isa, mis siin ikka salata. Teeme loo, räägin ausalt asja ära.

Küsin kommentaari nii bändikaaslaselt kui tema kahelapse emalt. Lugu on kokku kirjutatud, saadan selle üle vaatamiseks mõlemale Respekti osalisele, nad on kõigega nõus ja lubavad loo avaldada. Teen seda. Toimetaja kärbib teineteise kiidulaulu vähemaks ja siis…

Tuleb järgmine päev ja noored on võtnud seisukoha: ma olen nende ütlemisi muutnud, kõik on valesti ja tegelikult polegi tegemist bioloogilise isaga… No mida veel?

Ja nüüd jaurab Kerdo oma blogis ja erinevates väljaannetes, kuidas Õhtuleht tema kommentaare moonutas ja kõik valesti üles täheldas. My ass!

Inimesel on nüüd lihtsalt häbi, et sellest loost järeldati, et ta oma bändikaaslast pani, aga nii oligi ju! Uskumatu lihtsalt.

Selline tunne on, et ma ei taha kellegagi ühtki lugu enam teha. Jaja, tänitajad, ma tean, nii olekski kõigile parem. Ja ära peaks ka surema!