Ma ei kujuta väga hästi ette, et koliksin näiteks Rootsi ja kohalikku keelt õppima ei hakkaks. Aga mõnel pole probleemi, kolib Eesti, läheb venekeelsesse kooli ja elab…
Tänane Postimees kirjutab, et siseministeerium saatis koolidirektoritele kirja, kus palub teada anda neist alla 15aastastest noortest, kes küll elavad Eestis, ent kellel ei ole Eesti kodakondsust.
Nii asus sel sügisel Jõhvi vene gümnaasiumi 10. klassi õppima Kõrgõzstanist pärit Valeria, kelle isa juured on Eestis. Eestisse koliti elama kolm aastat tagasi – sugulased kutsusid, kuna nägid ajalehes töökuulutust, mis võiks pereisale sobida.
«Kui ma siia sõitsin, siis arvasin, et siin ei räägi keegi vene keelt, ja arvestasin, et pean eesti keele selgeks õppima. Paraku aga läks teistmoodi,» rääkis pereisa. Kolme aasta jooksul on Igor siiski eesti keelt õppinud ja valmistub praegu ise kodakondsuseksamiks.
Nii isal kui ka tütrel on Kõrgõzstani kodakondsus. «Kõrgõzstanis on praegu revolutsioon, sinna tagasi küll ei läheks,» arvas Igor ja lisas, et seepärast oleks tema tütrele Eesti kodakondsus vajalik. «See annaks võimaluse reisida.»
Valeria praegu eesti keelt ei räägi, aga isa sõnul oleks see oskus hädavajalik.
No mis mõttes nagu? Ja siis peetakse mind rassistiks, kui ma avaldan oma pahameelt, et Eestis elavad venelased eesti keelt ei räägi.
Loomulikult ei eeldagi ma, et 88aastane Ljuda Lasnamäe paneelmaja kolmandalt korruselt peale „tere“ midagi ei oska, aga iga noor (vähemalt 20aastane) võiks siiski riigikeelt vallata. Või ei?
Ja selleks, et noored õpiks eesti keeles ja eesti keelt, tuleks venekeelsed koolid kinni panna! Muidu nad ei õpigi - kodus räägivad vene keeles, koolis vene keeles, sõbrad on vene keelt rääkivad jne.
Ja muuseas, minna kooli, ilma sõnagi arusaamata, õpib keele kiiremini selgeks, kui muus keeles eesti keelt õppida. Räägin iseeneda näite põhjal, kuidas ma kolme kuuga saksa keele suhtlustasemel selgeks sain.
Seitsme kuuga valdasin keelt sellisel tasemel, et kui tegin kodakondsuseksami (mis oli lihtsalt kooli lõpueksam, mitte, et ma oleks kodakondsust tahtnud vahetada) 100st punktist 86le (kusjuures suulises ja kirjalikus sain maksimumi, punktid tõmbas alla kuulamine ja lugemine), siis ma eeldan, et sellega saavad ka teised hakkama.
marimell
Mind pildistab:
Tuhni mu blogis
Pildid minu blogis!
Tehtud!
-
►
2011
(32)
-
►
Veebruar
(8)
- Parem hilja kui mitte kunagi – paar sõna Eesti Lau...
- Tallink rikkus mu sünnipäeva
- Buduaari turule tulevad müüki marimelli pudelid
- POMM: alates märtsist hakkan teles saadet juhtima!...
- Mida tarbivad muusikaauhindade žüriisse kuuluvad i...
- Nippe Sharm El Sheikhi reisijale
- Miks ma ei karda reisida Sharm El Sheikhi?
- KÕIK MÜÜGIKS!!!
-
►
Veebruar
(8)
Jälgin
Loetavus:
5 kommentaar(i):
Esiteks - saksa ja eesti kodakondsuseksamid on oma iseloomult täiesti erinevad. Saksa kodakondsuseksamis ei pea sa teadma kogu Saksamaa (ja varem selles geograafilises piirkonnas asunud haldusüksuste) ajalugu ega tundma põhjalikult saksa põhiseadust. Kui ainult keeleoskuse eest kodakondsus antakse, on seda muidugi tunduvalt lihtsam saavutada. Tuletan meelde, et eesti ajakirjanikud on nö prooviks meie kodakondsuseksamit proovinud ja selle mitterahuldavale tulemusele sooritanud.
Teiseks - kui Eestisse koliv noor peaks otse minema eestikeelsesse gümnaasiumisse, tähendaks see tema jaoks kindlasti aasta vahele jätmist või tühikut teadmistes (kui õpetajad ta siiski läbi veavad). Kolmas variant oleks muidugi see, et ta õpiks kodus siiski omakeelsete materjalide järgi ja õpetajad laseksid tal oma teadmisi tõestada oma keeles. Selline süsteem oleks ehk võimalik esimeses-teises klassis, kus veel eriti keerulisi asju ei õpita.
Mari-Leen, Sa peaksid siirduma poliitikasse. Seal on võimalikud imperatiivsed otsused - kinni panna, keelata, ära muuta jne.
Suheldes palju venekeelsete inimestega, märkan, et tegelikult hääbuvad vene koolid iseenesest. Paraku pole me üheskoos suutnud luua vene lastele eesti koolides seda, et nad ei kaotaks oma rahvuslikku identiteeti. Sinu näite puhul, eestlane Saksamaal, on rahvustunnetuse riiklik garantii marginaalne juhtum. Kuid venelaste puhul Eestis oleks vale seda eirata. Ainuüksi sellest näitest, et Tallinn on rahvusliku koostise suhtes vene linn, piisab.
Kui sina kolid praegu Rootsi, siis sa vahetad täie teadmise ja tahtmise juures riiki, ületad riigipiiri, astud uute reeglitega ruumi - ja on suhteliselt eeldatav, et sa siis võiksid olla nõus neid reegleid või siis vähemalt põhivalikuid aktsepteerima.
Tuletan meelde, et siinne vene elanikkond ei ole siia niiviisi tulnud vaid kolinud ühe riigi sees ühest haldusüksusest teise (ja üldiselt töö leidmise eesmärgil). Reeglid ja seadustik olid samad. See, et piirid pärast nende liikumist uuesti liikusid, ei muuda asja, seal puudub otsene tahtlus.
Muidugi, ma arvan, et Eestis elavad inimesed võiksid nii eesti- kui vene keelt osata, seda mis pole nende emakeel kasvõi minimaalsel tasemel, see on kultuuri osa. Ma arvan, et kõikvõimalikele vähemustele tuleks teha võimalikult lihtsaks ja soodsaks eesti keele omandamine. Ma arvan, et riik võiks tasuta eesti keele õpet pakkuda kõigile siin riigis seaduslikult viibivatele isikutele, koolid võiksid saada rahalist soodustust kui nad teevad keeleõppeprogramme jne. Ma arvan, et kui keelata, siis tekib inimestes vihareaktsioon - tuhkagi ma sul õpin! Võib ju vaadata igasuguseid venestamisprogramme, kus vene keelt eestlastele peale suruti. Mis on tulemus? Inimesed ei oska ega taha seda keelt õppida. Ma arvan, et sama viga ei ole vaja nüüd teistpidi teha.
Veel, ma arvan, et inimesel ei tohiks jääda haridus oma emakeele pärast saamata, eriti riigis, kus ta on sündinud. See on ebaõiglane.
Ma arvan, et sul on osaliselt tuline õigus. Suurim probleem on see, et siin sündinud kodanikud saavad vene keeles õppida. Ja kui nad tulevad perekonnast, kus on "vsjo nasha" suhtumine, siis tehakse eesti keel sunni tõttu kolme peale ära ja unustatakse. Ja sellepärast ei saa praegu vene keelt mittekõnelevad eestlased tööle, kuna mitteeestlased ei mõista eesti keelt e. riigikeelt. Integratsioon peab algama hällist, kui kõik teadmised on kõige paremini omandatavad. Esimene samm oleks venekeelsete lasteaedade kaotamine ja mõne aasta järel tasapisi venekeelsete põhikoolide ning seejärel keskkoolide kaotamine. Ainult nii saaks toimuda edukas lõimumine.
Loomulikult ei tohiks neile keelata oma kultuuri viljelemist ja vene keele rääkimist. Aga siin elades peavad nad austama meie riigi seadusi ning kõnelema riigkeelt. Pealegi, me ei ole kakskeelne riik, mistõttu ongi huvitav, et meil üldse on riiklikke venekeelseid koole.
Keelte õppimine on tegelikult alati kasulik ja mulle väga meeldib üks tsistaat: "The limits of your language are the limits of your world" by Ludwig Wittgenstein (Austria päritolu filosoof)
Ja tegelikult on veel üks tõsine rikkumine toimunud juba aastakümneid, nimelt: Genfi 1949 a. konventsiooni järgi ei tohi okupeeriv riik asustada okupeeritud territooriumi oma kodanikega.
Postitage kommentaar