Otselülitus koolist!

Olen nüüd nädal aega koolipinki rühkinud (hetkelgi tunnis) ja tegelikkuses ei olegi asi nii roosiline, et oo, tasuta ja ainult nädal aega kuus jne. Päris raskeks läheb, eriti keeltes.

Esiteks on mul vaja teha lõputöö, mille aluseks on majandus (mul on jumala hea mõte ja teema olemas, aga ma kujutlen juba, kui metsikult see aega võtab, aga kust ma selle aja võtan) ja praktika 10 nädalat (ja kust ma selle aja veel võtan?).

Esimese viie teenisin arvutiõpetuses, mis on minu jaoks suhteliselt kerge teema. Vähemalt algus oli. Powerpoint ja exel (milleni me vist ei jõuagi) oleks märksa huvitavam mu jaoks.

Turundus, mida ma eriti ootasin, osutus esimesel tunnil küll täiesti läbikukkunuks. Poolteist tundi hetkeolukorda Iraagis ja Afganistanis, no mida. Tore on, seda saan ma ka lehest ja uudistest ja arvestades, kui vähe meil turundustunde ette on nähtud, tahaks teada kuidas oma asja müüa, kuidas seda välja mängida, kuidas rahvast manipuleerida jne.

Aga ei, sellest me ei rääkinud ja võimalik, et me selleni ei jõuagi, sest kavas on see 12s punkt, aga õpetaja sõnul jõuame võtta läbi esimesed kuus punkti, kui sedagi.

Raamatupidamises ei kasuta tänapäeval ju keegi käsitsilahendamist?! Hea on muidugi teada, kuidas asi toimib, aga minu meelest võiks me kohe mingi programmi kallale asuda ja bilansse koostama hakata.

Mäletan, kui hotellindust Saksas õppisin, kohe programm käima ja kuku broneerima jne.

Üleüldse on kogu õppimine megaakadeemiline, kuigi võiks olla märksa rohkem proovimis-katsetus meetodil põhinev. Kogemus on ju see, mis loeb.

Hetkel olen suhtlemisõpetuse tunnis, mis kestab täna 8.30-12.30 – siiani ei ole ma veel miskit uut teada saanud. Ma olen nii üheksandas- kui kaheteistkümnendas klassis teinud psühholoogias lõputöö, käinud kahel erineval psühholoogiakursusel ning Saksamaal seda õppinud. Samuti ei valmista minu jaoks probleemi koostada CV, kaas- ja/või motivatsioonikiri. Pean uurima, ehk saab üle kanda selle aine.

Kõige suurem komistuskivi või takistus on mu jaoks keeled, nii vene- kui inglise keel. Kuigi mul ei ole konkreetseid väikeettevõtte plaane, siis ilmselt ei plaani ma neid teostada välismaal. Kui siis välismaalt Eesti, kui sedagi. Reaalis, kui ma tahan midagi maha müüa, siis saan ma sellega hakkama, mul pole vaja majanduskeelt. Loomulikult tuleb see kasuks, aga ma saan ka selleta.

Tunde on tegelikult aasta jooksul suhteliselt vähe. Ette on nähtud 1600 tundi, millest koolis veedame vaid 400 ja ülejäänud on iseseisev töö ja kodune õppimine.

Tundidest lähemalt. Vene keelt on ette nähtud poole rohkem kui inglise keelt. Kõige rohkem ootabki ees vene keele tunde ja ettevõtluse ja äriplaani koostamist.

Kõige vähem saan aga teadmisi omandada asjaajamisealustes, töökeskkonnaohutuses, ärieetikas, turunduses, maksunduses, personalijuhtimises ja projektijuhtimises.

Lisaks eelolevale on mul veel õppekavas arvutikasutus, suhtlemisõpetus, õigusõpetus, raamatupidamine, organisatsioon ja majandus.

Mul on triljon küsimust, millele pean vastused välja uurima. Esiteks, kas ma saaksin saksa keele mingi keele asemel üle kanda. Näiteks on meil vene keeles selliseid inimesi, kes ei ole iialgi seda õppinud ning nad ei oska isegi vene keelseid tähti. Kuidas saaksid nad jõuda samale tasemele kui mina või mõni venekeelse emakeele oskusega kaasõpilane.

Kuna lõputööks võib olla äriplaan, siis kas selleks võib olla ka projekt ja kas selleks võib olla juba tehtud projekt? Ehk projekt, mis on realiseeritud.

Ja mis Edwardi (Videviku saaga) ja Justin Bieberi vihikutest tänapäeval noored unistavad. Mul on konkreetselt Reno Hekkonens vihikus :D (Tudengikaustik, 2010)

Aga head koolinädala jätku!