Tänane blogipostitus on ilmselt vastus sadadele kui mitte tuhandetele uudishimulikele kommentaatoritele ja võimalik, et ka mu tuttavatele, keda painab küsimus: miks see (m)albers nii paks on. Ma vastan teile.Mu kehakaalu tõus alguse puberteedieas, kui 13aastasena võtsin juurde paarkümmend kilo. Lihtsalt lambist. Suvel uisutasin presidendiproua kombel terved päevad, mul polnud sandaale või tenniseid, mul olid rulluisud, nii sõbrannadega jalutades kui poes käies. Alati uisutasin ja sügisel kooli minnes olin eriti prink pliks. Üheksanda klassi lõpetasin ikka täieliku tibina – hõbedane kleit vaid rõhutas mu peaaegu veatud figuuri.
Kui ma olin 17, olin ma selline mõnus, pisikese sangaga ja ma meeldisin endale täie sajaga. Siis tuli esimene pikem suhe, rasestumisvastased vahendid (tabletid), mis lisasid mu kehakaalule paari kuuga tosin kilo ning tablettidest loobumine ei toonud paraku kaalulangust ja see ei kadunud sel korral ka uisutades või nälgides. See oli ja jäi.
Loomulikult teevad püsisuhted laisemaks, kuigi mind mitte väga koduseks. Aga nii ta läks. Ühest suhtest sai teine, tööstress sai kõigest võitu, vähem raha kui vanematelt küsides jne jne jne.
Kui ma Saksamaalt Eesti kolisin, töötasin hotellis, kord öösel kord päeval, kord kaksteist tundi järjest. Ebaregulaarne uni, ebaregulaarsed söögikorrad, hotellileti taga seismine põhjustasid ilmselgelt veelgi kaalu tõusu.
Olenemata sellest, et ma sain tasuvama töö, ei tähendanud see seda, et mul olnuks rohkem aega või raha. Raha on alati vähe ja alati on teda juurde vaja. Aga nüüd vastus küsimusele, miks ma olen paks.
Mul pole raha, et süüa tervislikult. Kui me oletame, et hommikuks söön lahjat sinki, mis on kallim kui näiteks kaelakarbonaad, (mida saab sooduspäevadel osta 79.- kg või sealiha kilo on kordades odavam kui kana-kalkuni filee) ja leiba, siis kulub mul näiteks 10 krooni. Lõunaks teen endale salati, kolme erineva salati-maitsetaime potti maksab kuskil 60-70 krooni. Sinna juurde ostan juustu (näiteks hinnaga 30.-) või kanafileed (nt 30.-), siis tuleb mu lõuna hinnaks a 100.-. Õhtuks söön näiteks saiakuubikutega seenepüreesuppi, siis päevas kulub mul keskmiselt 150 kui mitte enam krooni.
Kui ma söön hommikuks aga juustuvorsti leiba ja lõunaks ühe pakisupi võileivaga ja õhtuks keedan kartulit ja teen viinerikastet, siis tuleb mu päevas kuluva söögi hinnaks võib-olla kolmandik tervislikult toitudes kuluvast summast.
Seega, kui meil on kuus 30 päeva, kulub mul ebatervislikult süües 1500.- kuus, tervislikult süües aga 4500.-.
Loomulikult aitaks liigutamine, kuid ilmselgelt ei aita ainult sellest ja ma peaksin muutma ka oma toitumisharjumusi. Osalemine saates „Retseptita“, viis mind kokku oma ala spetsialistidega, kes teadsid täpselt, mida ma tegema pean, kuid mul pole raha, et elada tervislikult. Et käia trennides, et osta endale kallemaid, sest lahjad toidud on kallimad, puudub mul finantsiline võimalus.
Lisaks meenub mulle üks väga tabavalt öeldud Arné Niidu lause – kui sa tahad trennis korrapäraselt käia, pane graafikusse trenn ja selle ümber ehita kõik muu. Paraku pole ma oma aja peremees ehk ma ei saa öelda tööandjale, et iga päev teen tööd siis, kui mulle sobib. Või et kolmapäeviti ma siis ja siis ei tööta, kuna mul on trenn. Võimalik, et mu tööandja võimaldaks mulle seda, kuid sellest ainuüksi ei piisa.
Jääb vaid loota, et kunagi tekib kuskilt aega juurde ja palk tõuseb, võimaldades mul nö paremat ja tervislikumat elu.
Ja ma tean, et pärast enesepaljastust jagub ikka veel neid kommentaatoreid, kes arvavad, et kui ma teen lumeingli, siis kukuvad nad kraavi :)
19 kommentaar(i):
Olen tudeng.
Töötan õppimise kõrvalt.
Suudan väikese rahaga tervislikult toituda.
Pole mõtet vinguda ja vabandusi otsida! Pigem tuleb lahendusi otsida ja tegevusplaanile kindlaks jääda!
Kui tahet ei ole, siis pole midagi teha.
JA NII ONGI!
Step1. Uuri, millest toiduained koosnevad. Kas süsivesikurikas sai/küpsis on õhtul hea või mitte?
Kas magusaid ja kihisevaid jooke tasub üldse juua?
Kas suhkrut kui tühja kalorit on mõtet kohvisse panna?
JNE.
Step2. Alusta päevakaloraaži jälgimist.
Step3. Liiguta end.
Kõik on inimeses endas kinni!
söön samamoodi aga peale liigutama hakkamist võtsin 20kg kiirelt alla - sellest piisab. ja ei söö kuigi tervislikult, pigem vastupidi :D:P
eks ma siis hakkan jala tööle käima :D
Sellega nüüd küll vabandada ei maksa, et pole raha tervislikuks söögiks. Ei pea ostma mingit potisalatit vms, tavalisest kapsast-prograndist jms saab ka väga head toitu.
Tuleb lihtsalt süüa vähem ja liigutada rohkem!
Ei -väga vinge kirjatükk! Just nii tulebki asjadest kirjutada: et on jama ja nõme ja teha eriti midagi ei anna. Sest tegelikult tihti just nii ongi. Tuhanded inimesed peavad sellist saatust trotsima ja kuidagi hakkama saama. Respekt, preili Albers!
Aga samas ei tasu unustada Solzenitsõni kuldseid sõnu, et Siberi vangilaagrites polnud ühtegi paksu inimest. Ükskõik, kui paksuna keegi ka tulnud poleks. Seega on lootus siiski olemas.
Tööle kõndimine sind ei aita -ütlen kohe ära. Lähed ainult veel priskemaks. Minu soovitus on kulutada rohkem kaloreid, kui sisse sööd -ja seda pika aja vältel. Varu endale vähemalt aasta, et kõvasti toorest prgandit , otra ja kaalikat vohmida. taustaks loomulikult füüsiliselt laastav ja pikaajaline treening: suusatamine, POKS (poks on geniaalne rasvahävitaja!), niisama mudas sumpamine (kasuta ära vööni lund!)jmt.
Kindlasti ära panusta niisama kõndimisele -see on enesepettus! Pulss peab tõusma! Õhku peab vähe olema! Keha tuleb viia mugavustsoonist välja ja sundida teda halastamatult kuuletuma sinu raudsele TAHTELE!
Kui sa seda teed, jooksed aasta pärast trepist üheksandale nagu noor jänes. Pea mu sõnad meeles...
Ma ei liiguta ja söön ülepäeva McDonaldsis, lisaks veel see, et istun enamuse päeva kodus, sest mul oli jalaopp ja pean karkudega käima. Tulemus, võtsin pärast haiglast välja saamist 10 kg alla ja olen nüüüd 60 kg :) Eks see osalt ikka ainevahetuse tüüp ka.
Selle menüü juures küll keegi paksuks ei lähe, ka parima tahtmise juures. Ilmselt siiski kuulub menüüsse palju nö näkse, mida endale ei teadvustata. Või on enda keha pandud mingile säästurežiimile ja kogub kõik pekiks.
Aga miks vorstivõileib? Nt pudru moosiga on oluliselt odavam ja toitvam. odavad ja tervislikud on supid, ühepajatoidud, tatar (isegi praeguse hinnatõusu juures), risotod jne.
Tegemist siiski otsitud mugava vabandusega. Liikumine väga ei aita kaalu langetamisel, pigem siiski toidulaua ülevaatamine.
Samas on see enda asi, milline välja näed. Ole nagu tahad, peaasi, et end ise hästi tunned.
Kuule, ise oled siin rääkinud sellest, kuidas nö üritasid dieeti pidada ja lõpuks hakkasid ikka pitsat sööma. Ka väiksema rahasummaga saab tervislikult toituda - ja juust võib dieedipidaja mõneks ajaks menüüst täiesti välja jätta.
Aga kui ausalt rääkida, siis minu jaoks oleks palju huvitavam paljastus, miks sa otsustasid ameti kasuks, mis ilmselgelt toob palju vaenlasi ja kohati ka põlgust. Mõtlen just seltskonnaajakirjaniku ametit, mitte lihtsalt ajakirjaniku oma.
Pigem on see postitus sellest, mis vabandusi tuua, et mitte dieedi pidamisega alustada. Aga kui üks kord asja kätte võtad, leiad, et ka odavalt saab tervislikult toituda ning ka füüsilise koormuse jaoks tekib aega. Põhiline on muidugi toitumine! Siin on juba antud häid nippe, mida kasutada. Hommikune puder muideks tekitab ka üsna pikaks ajaks täis kõhu ja ei tahagi vahepeal näksida. Ja tegelikult võiks süüa 3 põhitoidukorda + kaks vahepala, siis ei ladesta organism rasva (muidu arvab, et kes teab, kuna jälle saab ja pekk koguneb)!
nõus sellega, et tervislik toitumine ei pruugi olla kallim, kui ebatervislik. valikute küsimus. ma käin turul päris palju luurel (paljude jaoks on turg välistatud ostukoht muidugi) ja sealt saab nii värsket kui liha soodsalt.
aga nt puder minu puhul ei tööta. kaks võikut hommikul hoiab kõhu kauem täis kui suur kausitäis putru. võiku on siis harilik leivaviil vähese võiga ja millegagi seal peal (täna hommikul üldse nt kaks pisikest saiaviilu suitsulõhega). kell 9 sõin ja siiani on väga hea olla. kausitäie pudruga oleks aga hiljemalt kell 12 olnud tunne, et suren nälga ära kohe.
ja trenniaja mitteleidmisest saan täiega aru. mul on ka mingi kummaline graafikuga töö ja ma olen näinud hullu vaeva, et graafik nii sobitada, et ei kattuks mu trenniaegadega - ja lõpuks olengi pidanud regulaarsest trennist loobuma ja teen seda mingite hoogudena. seda minus ka pole, et käiks sobival ajal üksinda rühkimas - proovitud, ei toimi.
ja muidugi on oma roll ainevahetuses. mu söömis- ja liikumisharjumused on enamvähem samad olnud 15 aastat, pigem viimased 7-8a tervislikumad, aga kaalu on pisitasa juurde tulnud. ning mahasaamine on aina raskem.
Aga üldse ei ole vaja neid kalleid LAHJASID toiduaineid osta. Rasval on halvem kuulsus, kui ta ära on teeninud.
Kuna olid vist pikemalt Saksamaal, siis saksa keelt sa tõenäoliselt oskad. Toksi Googlesse "LOGI-Methode" sisse ja loe veidi selle pealehel ning foorumis. See pole dieet vaid Ernährungsweise. Ja foorumis kohtab inimesi, kes on ILMA NÄLGIMATA ja isegi ILMA SPORDITA märkimisväärseid tulemusi saavutanud. Kusjuures ka tervis on paranenud! Eriti verenäitajad.
Ma oma kogemustest veel eriti pajatada ei saa, alles alustasin. Aga foorumi kogemused on innustavad.
Edu!
Ma vist lugesin liiga diagonaalis? Aga mul ei hakanud silma, miks on nn paksus probleem (tervisehäired) ja miks peaks see Sinu sõpru huvitama, kui palju kaalud???
Ole nagu oled rõõmus ja roosa. Ainevahetust ei muuda ja kõik mis on on oma.
Kõhnade jaoks ei ole ühtegi vabandust paks olemisele.
Kellel kaaluprobleemi pole, see ei mõistagi seda probleemi - miks sa siis sööd nii palju? Söö vähem ja liiguta, lihtne ju!
Ämeizing...
Eks see ole enesetunde küsimus, kui ikka paksus ennast häirima hakkab, saab alla võtta küll, saavutatu hoidmine on aga juba veidi raskem. Ülekaaluga võitlemine jääb sellistele kergesti tüsenevatele inimestele vist igaveseks.
Siidliblikale lisaks - arvan, et iga kell on parem tüse inimene, kes enda välimuse eest hoolitseb, kui inimene, kelle kehakaal käib edasi-tagasi nagu Janet Jacksonil.
ma tänan teid nippide ja nõuannete eest ja aitäh, et siia ei tulnud läbustajaid, paks kao ahju vms :)
ja võtan plaani siis ka teise paljastuse, kommentaarides palutud - miks minust sai seltskonnareporter? :)
Juhtusin seda lugu lugema ja soovitan midagi kasulikku.
Kui on soov kaalust alla võtta, siis
- joo iga päev algatuseks vähemalt 1l puhast vett;
- loobu maiustustest ja muudest suhkrut sisalduvatest toodetest
- vähenda tublisti kohvi joomist
- kui näksimise isu tuleb, joo vett või taimeteed, sest tihti võtab see näljatunde väiksemaks (muidugi tuleb sellega harjuda)
- liigu iga päev vähemalt 30 minutit ja kui jaksad, siis võib liikumise aega pikendada.
- söö vähem kui kulutad
Loodan, et leiad siit loetelust endale midagi sobilikku.
Tead, Leenu, iga kord, kui nendele kommentaaridele satun, siis mõtlen alati:
a) miks peaks lugejaid selline asi üldse huvitama;
b) miks peaks see sind huvitama (kui just tervisele ei hakka) ja
c) nad ei ole sind näinud - sa oled ikka tegelikkuses üsnagi pisike pliks.
Ja noh, ses osas ma nõustun, et sul on palju vabandusi - sain ise mõned aastad tagasi palju väiksemat palka, aga suutsin ikka toime tulla. Selleks on igasugu võimalusi, peab lihtsalt tahet olema. Kuigi ma lisaks Niidu sõnadele siin selle juurde, et kui tahta söömine korda saada, hakkab kogu elu selle ümber käima. Vähemalt nii on elu näidanud. Mõtled pidevalt, mida süüa, kas süüa jne. Eks see kaob mõne aja pärast ja asi läheb ise joonde, ent algus on üsna konarlik.
Igatahes. Ma ütlen sulle seda, et kui sa rahul ei ole, võta end kätte. Kui oled ise rahul, jäta asi ja ära tee välja. Lõppeks taandub kõik ikka inimese enda isiksuse taha. On väga rumal võtta inimesi selle järgi, kui suur on nende kehakaal, kui pikad on nende käed või kui suured on nende kõrvad.
Nii et asu parem selle kallale, miks sinust seltskonnareps sai.
Kerget sulge minu poolt ka!;)
Postitage kommentaar