Nagu ikka, jään ma alati kõigega hiljaks, sest tegemist on ülepea isegi siis, kui suurt midagi teha ei ole. Kõik meediaväljaanded on teinud kõikvõimalikke kokkuvõtteid ja ülevaateid just lõppenud aastast. Mis juhtus minu elus aastal 2009? Kokkuvõttes oli väga õpetlik aasta, kuid samas pole mul nii kehva aastat olnud. Lähisuhted oleksid võinud olla palju normaalsemad kui nad olid ja ma loodan, et uuel aastal saavad kõik läinud aasta ebaõnnestumised unustatud ja alustatud uue hooga. Järgides loomulikult endiselt mõtet: tähtis pole alati kellegi teguviisi või mõtteid täielikult mõista, vaid aru saada, et võib ka teistmoodi mõelda ja tegutseda!
Jaanuar
Uus aasta tõi mu ellu palju uusi inimesi, kellega hakkas kohe alguses viltu vedama, sest on inimesi, kes ei tahagi aru saada ega mõista, et võib ka teistmoodi mõelda ja tegutseda.
Meeldejäävaimad üritused olid aasta esimesel kuul kindlasti nii aastavahetus Vertigos kui sellele paar päeva hiljem järgnenud Raadio 2 „Aastahitt“. Naljakat versiooni „Aastahitist“ ja staaridest pagasnikus saab lugeda
siit!Jaanuaris sai minust doonor, olenemata sellest, et ma valel ajal ukse taga olin, sai see siiski teoks.
Miinuseks on see, et rohkem ma polegi verd annetamas käinud, kuigi olen mõelnud ja Foorumi
Verekeskus jääb mul tegelikult tööle minnes tee peale…
Täpsemalt
siin!Veebruar
Aasta teises kuus on kaks väga meeldejäävat ja mitu meeldejäävat sündmust. Üks on kindlasti minu korraldatud näitus „Hammasratas – Mida sina teeksid?“ Meelis Tomsonile. Väga lahe kogemus oli korraldada midagi otsast-lõpuni. Garderoobidest tikuvõileibadeni, sealjuures olles veel suurema osa ajast ka võttepaigal, ehk seal, kus toimusid pildistamised ja kodututega suhtlemine.
Sellest kogemusest saaks raamatu kirjutada. Kõik need supisöömised Päästearmees, kolamised hommikutundidel taarapunktide juures, õhtused käigud Balti Jaama ja kohtumised eriliste inimestega. Kuulda nende lugusid tänavale sattumise kohta… Uskumatu ja samas ääretult kurb.
Teine väga meeldejääv päev oli mu sünnipäev. Ma olin otsustanud seda mitte pidada, sest mul polnud mingit tuju selleks. Raha oli vähe ja ma olin kõige tipuks veel terve päev tööl. Tööl olles otsustasin siiski, et lähen töökaaslasega sushit sööma, aga siis pöördus kõik – mulle korraldati sünnipäev nii, et ma ei saanud arugi.
Ühel hetkel olin liftis ja järgmisel hetkel aga küünalde, šampanja, lillede, maasikate, viinamarjade, juustude... ja basseini ääres. See oli imeline ja absoluutselt kõige meeldejäävam sünnipäev üldse. Kui keegi on märganud mu sõrmes südamega sõrmust, siis see pärineb sellest päevast.
Ja täna, kirjutan ma sellest esimest korda. Seda, et mul selline sünnipäev oli, teavad väga vähesed, need kes kohal olid. Aitäh, Janet ja Meelis! :)
Töö mõttes oli kuu alguses „Eesti laulu“ sünd, mil mitu päeva sai ETV neljandas stuudios aega veedetud ja videoklippe teha. Ühe õhtuga kõik kokkugi veel lõigatud ja üles pandud. Minu arvamust toonastest lugudest saab lugeda
siit!Lisaks jäid küünlakuusse ka kaks kontserti, mis mõlemad jätsid kustutamatu mulje. James Blunt Saku Suurhallis oli parim, selle kõige paremas mõttes. Kordagi ei hakanud igav, ainult et lapsed seal esimeses reas olid segased. Lugu, kuidas ma lastega kaklesin, saab lugeda
siit!Kohe paar päeva hiljem väisas Tallinnat Venemaa superstaar DiBil (loe: Dima Bilan), kes oli Linnahalli rahvast täis ajanud, kes kõik juubeldasid, kui kõhnuke Bilan laval vene keeles inimesi tänan. Kui ma õigesti mäletan, siis ta üllatas mind vokaalselt, lugeda selle kohta saab
siit!Märts
Tartu-Tartu-Tartu; hotellist-hotelli… See on peamine, mis märtsiga meenub, sest alguse sai laulusaade „Eesti otsib lemmiklaulu“. Kõik salvestused toimusid aga Tartus ning sekspuhuks tuli end Heade Mõtete Linna kohale ajada. Kuna tegemist oli tööga, siis oli päris mõnus nädalavahetuseti erinevaid Tartu hotelle testida.
Kogu see „Eesti otsib lemmiklaulu“ periood kestis mitu kuud ja grande finale toimus Pärnus mai lõpus.
Kogu projekti lugusid saab vaadata
siit!Aprill Naljast oli asi kaugel, kui Liis Lass teatas, et ta minuga enam ei suhtle. Ühelt poolt oli see kergendus, teisalt oli natuke kurb ka, sest tegelikult ma arvan, et Liis on tore, vaatamata sellele, et ta vihkab meediat, et ta vihkab ja ei salli silma otsas seda, mis ta kunagi kuulsaks tegi. Poleks meediat olnud, ei ostaks täna mitte keegi ta raamatut.
Lassiga lahkuminekust saab ülevaate
siit!Lisaks avastasin ma keset aprilli, et olen aastaga ligi 10 kg alla võtnud (vaata
siit!), ilma et ma suurt selleks teinud oleksin. Natuke ujumist ja natuke aktiivsemat (seks)elu ja voilaa!
Kuna ma mingeid lubadusi andnud ei ole, siis elan ma oma elu edasi ja kui vaja kõnnin töölt jalgsi koju, pole probleemi. Aga ma pole seda endale kohustuseks võtnud, et vot iga nädal kolmel korral tulen jalgsi koju. Ma ei saa teha selliseid plaane, sest mul elu on selleks liiga segane.
Mai Aasta viies kuu viis mind kokku Tallinna meeri Edgar Savisaarega. Olime ka varem kohtunud, kuid seekord oli siis ametlik vastuvõtt ja kohtumine/tutvumine ja online-intervjuu tegemine. Täpsemalt
siin!Olenemata sellest, et ma kunagi (never say never) Keskerakonda ei vali ja tegelikkuses nende poliitikat ei toeta, leian ma samas jube tihti, et kurat, see Savisaar ikka oskab.
Näiteks, minu meelest pole midagi imestada, kuidas Keskerakond või Savisaar räigelt hääli saab, see on totaalne meediatrikk. Ta käib ja avab kolm elumõttetut asja, kuhu ta täna näiteks ei läheks. Meedia kajastab. Järgneva kolme avamise puhul kirjutab meedia: kaua võib, Savisaar, võib-olla avad veel midagi enne valimisi?! Vahet pole, mida kirjutatakse, ta on esilehel ja ta on meedias ja ta on nähtaval.
Reformierakonnal oli muidugi väga kaunis südamekujuline reklaam ja kuratlik Keit Pentus (väga seks kusjuures), aga meediasse nad ei saanud rohkem, kui Ago Pressi alasti piltidega. Sama joont püüdis ka IRL hoida :D
Mais oli ka Eurovision, kus Eestil õnnestus taas finaali pääseda ja end suhteliselt kõrgele kohale laulda. Finaaliööl tegin uudiseid hommikul kella viieni ja kõige loetumaks osutus uudis, mis rääkis Heody Purga aluspesust . Sel lool oli ka kõige enam kommentaare. Neid aga eriti teemal: kedagi ei huvita, mis pesu ta kannab. Ometi oli tegemist loetuima looga. Ei huvita, my ass! Kirjutasin sellest
siin!Maikuusse mahtus ka hurmur Enrique Iglesiase visiit Tallinna. Siis sai ka ise paparatsoks kehastatud ja teda taga aetud. Sel õhtul nägin esmakordselt kaugustes ka Elu24 staarpaparatsot. Aga lugu sellest, kuidas me Iglesiast jahtisime… Seda saab lugeda
siit!Juuni
Esiteks sai juunis alguse minu koostöö Gossip’iga, kus hakkasin endanimelist (nõuande)rubriiki pidama ehk vastama lugejate küsimustele, mida mina teeksin, kui oleksin nende asemel. Ilmselgelt pole minu teguviis see kõige õigem, aga võib-olla oli see mõnele lahendus.
Juunisse jäi ka minu taaskohtumine Liis Lassiga (loe
siit!), kes suvatses mind isegi teretada.
Suvealguskuusse jäi ka viimane Ženja Fokini korraldatud Dollhouse, kus möllas ennastunustavalt missi-Breth.
Kirjutasin sellest
blogis ja sellest sai mingi hiigelskandaal. Õnneks küll siseringis, mitte kuskil meediaportaalis.
Juuli
See oli ilmselt selline kuu, mida ma juba varem ootama hakkasin, kuigi polnud veel kaks päeva enne kontsertigi selge, kas me saame Britney Spearsile minna või ei. Igastahes kohale me läksime ja ära me ta nägime. Seiklustest saab lugeda
siit!Juulisse jäi ka Kerli külaskäik Eesti ja teda oli tõeliselt hea meel uuesti näha ning aru saada, et Kerli ei ole muutunud, olenemata tema uhketest kleitidest ja pikkadest kleebitud ripsmetest. Kerli oli ikka seesama Kerli, kes aastaid tagasi. Me like it! Kirjutasin sellest ka
blogis!
Paraku jäi juuli lõppu ka sõda ühe mu parima sõbraga. Fotograaf Indrek Galetiniga. Täiesti ebanormaalne oli kogu see värk, alates tema kolmanda näituse avamisest mais kuni juuli lõpuni, mil meie vahel oleks kogu aeg nagu noad alla sadanud. Pigem vältisin kui torkisin. Lõpuks sain ikka mina vastu vahtimist. Sõna otseses mõttes. Hiljem selgus, et lööjaks polnudki Galetin, vaid keegi Rene, keda nägin elus esimest korda.
Algas kõik märksa varem, siis kui oli näituse oksjon ja see läbi kukkus. (Loe
siit!)
Täiesti ajuvabalt läks asi edasi. Mina, kellel mul oli lõug siniseks taotud ja kes oli ka reaalis viga saanud, ma ei viitsinud elus oma aega raisata selle peale, et minna oma parima sõbra peale menti kaebama. Aga kõik muutus. Sest kaks kuud pärast intsidenti sain mendist kutse, et olen oodatud kui pealtnägija asjale selgust tooma. Galetin koos sõpradega oli minu peale kaevanud, ma isegi ei mäleta enam miks, et me neid vist pildistasime avalikus kohas, kui mul oli ürituse korraldaja luba olemas…
Kui ma tunnistusi andma läksin, sai minust iseenesestmõistetavalt kannatanu ning asjad pöördusid peapeale.
Ma poleks iial seda oodanud, et pean kirjeldama kuskil kõledas politseiputkas, kuidas mulle kallale tuldi ja kui jube kõik oli.
Veel kuu hiljem selgus aga idiootlik tõsiasi, nagu Eestis ikka kombeks, et menetlus on lõpetatud, kuna asitõendeid pole. Nojah, võib-olla ma tõesti siis photoshoppasin endale sinikad näkku ja traumapunkti maksin kinni ja turvamees nägi ka valesti, et mulle piki lõugu virutati. Tase, ma ütlen, tase on need eesti uurijad ja asjad.
Selleks ma ei viitsinudki kunagi minna menti, sest ma teadsin, et sellest ei tule nagunii muud kui sada korda mendi vahet käimist ja kõik. Pask, ma ütlen on need Eesti seadused ja asjad!
Vägistajad saavad ka tavaliselt kolm aastat ja tulevad välja ja n*kuvad edasi! Kus on point? Maha lasta sellised!
August
Kolisin oma blogi Õhtulehest Blogspoti, loomulikult oli sadu inimesi, kes ei saanud aru, tahtnud aru saada või uskunud, tahtnud uskuda, et ma tõesti, alustasin vabatahtlikult Õhtulehes blogimist ja sama vabatahtlikult kolisin oma blogi sealt minema. Täpsemalt kirjutasin blogi kolimisest
siin!Lihtsalt, tahtsin kirjutada rohkem ja ka nendest asjadest, mis Õhtulehega ei haakunud. Siin saan ma seda teha.
Sensatsiooniline film „Augusti suvetripp“ jäi ära, aga minu suvetripp alles algas. Pärnu-Tallinn-Rakvere-Tartu oli sihiks „Eesti otsib superstaari“ tiimil ja ka meil.
Superstaari-Algus…
Augustikuusse mahtus ka omasilmaga nähtud nuttev Lily Allen (loe
siit!). See Soomes käik oli ikka seiklus omaette. Mitmepäevane kiir-shoping, kust ma väljusin vaid ühe teksakleidiga, mida ma siiani kordagi kandnud pole. Ühisnimetaja: „Kiitos!“
September Sügise algusesse jääb üks oluline sündmus ja seda on suitsetamisest loobumine. Asutasin ka suitsublogi, aga pole seda eriti pidanud, sest minu jaoks kujunes loobumine kardetust palju lihtsamaks, ning piinu, mida teistega jagada, polnud kuskil.
Esimesed paar päeva ajas nutma, et suitsu ei saa ja kui ma oleksin üksi olnud, siis oleksin ilmselt poodi jooksnud ja suitsu edasi teinud…
Viie päeva möödudes oli juba täiesti ükskama, kas teen suitsu või ei.
Pikemas perspektiivis vahepeal nagu isutab. Olen mõne korra ka patustanud, aga reaalis igapäevaselt ma ei suitseta, mis ongi peamine.
OktooberPaparatso sai paljastatud. Ja seda kahel korral. Lihtsalt uskumatu, kuidas üks tüüp suudab sedasi üllatada iga jumala kord. Nüüd me enam ei tereta ega räägi üritustel. Minul pole isu ta podinat ja vingumist kuulata ja ilmselt ei taha ka tema teada, kui nõmedalt ta jälle riides on.
Paljastusi saab lugeda
siit ja
siit.
Oktoobris suutsin ma ka ise ennast üllatada, kui andsin enda meelest Buduaari ajakirjale lühiülevaate ülbetest kuulsustest, välja kukkus nagu alati. Buduaari veebist Elu24ja veebi ja sealt juba massidesse.
Ma ei saanud esiti arugi, kui minult pärima hakati, et mis mul Birgitiga juhtus. Hiljem taipasin, et mõeldi toda tobedat lausekõlakat, et Birgit ongi ülbeim kuulsus.
Aga ehe näide on siin, kui tobedalt võib üks kuulsus käituda
siin!Lihtsalt uskumatu, ma ei suuda uskuda, et ongi neid inimesi, kes arvavad, et nii kui ma olen läheduses, teen kohe uudise. Äkki mul on ka vaba aeg? Äkki sul on suu peas öelda, ma ei taha, et sa sellest kirjutaksid… Punkt, ma ei kirjuta ja ongi rahu majas.
Veel ütles üks avaliku elu tegelane mulle aasta lõpus, et mina olengi Eesti Perez Hilton. Lugu saab lugeda
siit!Oh, võib-olla ma mõnes mõttes olengi EPH (Eesti Perez Hilton), aga meil on siin nii väike konnatiik. Ja kui ma kirjutan, et Heidy Purgal oli põlv lõhki ja ta mulle järgmisel korral kui näeme „keri per*se“ susistab, siis ongi kõik. Läheb sajand, enne kui ta minuga uuesti räägib.
Välismaal on teisiti. Lady Gaga saadab sind kuradile, siis Britney Spears tuleb ja maksab vigaseks, et sa temaga pidutseks ja temast paar tobedat rida blogiksid.
November
Novembrisse mahub kaks lugu nõmedatest kaasmaalastest. Esimene juhtum leidis aset Shu kingapoes, kui sealt sai endale soetada 99 krooni eest jalatseid. Ka minule väga lähedal seisev isik marutses seal poes koos teistega, sai hambad selga, kuid see ei heidutanud edasi trügimast. 1499kroonised (tema sai vaid 99 krooni eest) kingad seisavad tal nüüd esikus. Pikemalt saab Shu seiklustest saab lugeda
siit!Teine tsirkus Barcelona leidis aset „Evita esietendusel“, kus inimesed vist ei taibanud, kuhu nad tulnud olid. Dressid, tossud, kampsunid võiks küll seks puhuks koju jätta. Seda enam, kui sa julged veel hiljem oma nägu aftekal näidata. Kirjutasin esmastest muljetest
siin!Detsember
Aasta viimane kuu, nagu ikka, oli lõpetamiskuu. Lõppes näiteks mitu nädalat kestnud Kannu Staari valimine, kus Meelisega mitu kuud osalesime. Võitjaks osutus Regina, kelle poolt vähemalt mina olin juba suht algusest peale, sest ta üllatas iga jumala kord.
Samuti lõppes superstaar. Kõiki minu tehtud superstaari lugusid saab lugeda/vaadata
siit.
Ja siis need neetud jõulud, mis tekitasid nii palju saginat ja kära, et ma ei jõua siiamaani ära imestada. Isegi Egiptuses räägiti, kuidas ma kirjutasin seisukoha :D Kirjutasin jah, mis siis?
Selline mu aasta oligi, ma loodan, et uus tuleb parem ja vähemalt Pauksoni horoskoop lubab suhteliselt normaalset aastat. Teisi ma ei usu nagunii. Punkt.
