pühapäev, 30. mai 2010
Leeenaaa!
Järgmisel aastal võtan ilmselt mais puhkuse...
laupäev, 29. mai 2010
Eurovisiooni eel: 7 tundi finaalini, 10 tundi võitjani
Loomulikult on mul omad lemmikud, kelle võidule pöialt hoian. Täna lisandub viis igal aastal finaalis olijat – läinudaastane võitja Norra (kellel on taas jumala normaalne lugu), Suurbritannia (kellel on ka täiesti arvestatav lugu), Saksamaa (minu jaoks ära leierdatud lugu, sest vaatan tihti Saksa kanaleid ja sealt tuleb see hommikust õhtuni), Hispaania (üldse ei meenu, nagu poleks kuulnudki) ja Prantsusmaa (kellel on totaalne suvehitt, aga minu meelest mitte Eurovisiooni lavale).
Poolfinaalidest pääsesid siis minu lemmikutest edasi: Moldova, Portugal, Valgevene, Serbia, Belgia, Albaania, Island, Gruusia, Iirimaa, Küpros ja Taani.
Need olid siis lood, mis meelde jäid ja meeldisid. Neile hoian ilmselt ka pöialt, kõige enam aga Islandile, Belgiale, Küprosele, Taanile ja Portugalile. Soovides aga, et fännid järgmisel aastal soojale maale saaksid, hoian pöialt Küprosele ja Portugalile :)
neljapäev, 27. mai 2010
Eurovisioni II poolfinaal: kas minu lemmikud pääsesid edasi?
Taani – no tõeline eurolaul. Kümme punkti kümnest!
Holland – absoluutne kullafond. Mis mõttes 20 aastat vana šlaager? Jumala tuus, meenutab täiega algusaastate särtsakaid võitjaid (1969 Inglismaa, 1975 Holland, 1984 Rootsi…).
Küpros – ilus mees, ilus ballaad, nagu teisipäevane Belgiagi.
Gruusia lugu on ka täiesti arvestatav, olenemata, et D&G kleidile ja Michael Jacksoni kunagisele koreograafile pöörati rohkem tähelepanu…
Veel meeldisid – Leedu, Iirimaa, Bulgaaria (meenutas esinemisstiililt Rolf Juniorit), kuigi ma häält neile ei annaks.
10…9…8…7…6…5…4…3…2…1 The lines are closed…
Ja finaali pääsesid: Gruusia, Ukraina, Türgi (neid on ka terve ilm täis, nagu venelasi. Piisab, kui Saksamaal elavad türklased helistavad - neid on seal ligi 4 miljonit), Iisrael, Iirimaa, (no kuulge, Küpros, Holland, Taani...) jehhuuu! Küpros, Aserbaidžan, Rumeenia, (kaks jäänud, Taani ja Holland?!)... Armeenia, Taani.
Sobib!
Eurovisioon vol2: keegi ei anna Venemaale häält!
Aga täna selgus minu jaoks ikka midagi eriskummalist. Eesti žürii (lauljatar Gerli Padar, poliitik Imre Sooäär, reklaamiguru Olav Osolin, helilooja Priit Pajusaar ja laulja Evert Sundja) andis maksimumpunktid Venemaale. No palun vabandust, aga oleks midagi paremat neilt oodanud.
Ma ei teagi, kes seal žüriis peaks olema, et hääled normaalselt jaguneks. Antakse ikka poliitiliselt neid hääli, selle mõttega, et issand, kui me Venemaale maksimumi ei anna, siis lüüakse Viru tänaval aknad sisse.
Mis mõttes oli Venemaal muhe lugu?
"Sellepärast, et see eristus selgelt, oli muhe lugu. Mulle selline omapärane huumor meeldib. Võib-olla oli loos ka see võlu, et kui me oleme alati harjunud nägema, et venelastel kuskilt ronib klaveri seest välja üllatusbaleriin ja muusikavälised trikid ületavad juba mõistuse piire (mis ei ole küll iseenesest halb), aga seekord tulid nad välja staatilise, kuid stiilse asjaga," põhjendab Pajusaar oma valikut Õhtulehes.
Lisaks oli täna hommikul uudis Postimehes, et Venemaalt Eestisse kolijaid on kordades rohkem kui siit minejaid. Miks neid lastakse siia kolida? Neid on siin esiteks piisavalt ja teiseks võiks/peaks sisse laskma neid, kellel riigikeel juba suus. Muidu tulevad jälle siia ülbitsema, nagu terve Eesti neid täis on.
Venelased on kohe sellised agressiivsed. Eile käisin Kalev Spas ujumas ja tuli siis mingi isa oma kahe lapsega, üks laps oli umbes 16 ja teine 6. Vanem ajas väiksemale vett silma, see kukkus pillima nagu eit ja isa läks jumala marru.
Ma kujutan ette, et kui eestlane ütleks: kurat, miks sa pidid nii tegema, kõlab see kordi leebemalt kui venelane ütleb: „nahhui sa pidid praegu nii tegema, ah?“
Jätkudes euroteemadel, siis taaskord ajas mul harja punaseks see Robin Juhknetal, kes tunnistab silmagi pilgutamata, et neid see Eurovisioon ei koti ja nad ei läinudki finaalikoha pärast sinna rebima. „Me ei panustanudki sellele“ oli Robini esimene kommentaar Õhtulehele finaalipääsuta jäämise kohta. "Eurovision pole piisavalt küps meie jaoks!" leidsid poisid üksmeelselt.
No mida veel? Malcolm Lincoln pole bänd Eurovisioni lavale. Ja põhiline, nad ise arvavad, et tegid räige ma-ei-tea-mis-asja-endale, et osalesid, tegelt ei teinud sittagi. Tahaks teada, mitu plaati nad maha müüvad? Kaks, mis ise ostavad? Ilmselt tehti tiraaž ka juba 100 000, panustades finaalile ja jumal teab millele. Fall! :D
Täna õhtul siis teine poolfinaal, eks kirjutan nagu teisipäevalgi, oma lemmikud ja edasipääsejad. Laule pole kuulanud ning kõik on tänaõhtune avastamis-meeldimisrõõm.
teisipäev, 25. mai 2010
Eurovisiooni I poolfinaal: kas mu ennustus läks täppi?!
Moldova esimene lugu on päris särtsakas ja võiks täitsa edasi pääseda.
Eesti lugu, palun vabandust, ei meeldi mulle algusest peale. Mul pole meie poiste vastu midagi, aga ma olin täie sajaga Lenna poolt ja ma ei suuda seda laulu taluda.
Serbia Milan(a) on päris särtsakas ise ja lool ei ole ka viga. Ja tuleb tunnistada, et selline meesnaine on varasemalt (aastal 2007 – Maria Serifovic) Eurovisiooni võitnud…
Belgia kutt oma kitarriga on nunnu. Meenutab mulle küll naljalugu „Dear Penis“ aga ta on aus ja siiras ja armas.
Malta lugu meeldib. Tugeva häälega lauljanna, aga häirib, et need tiivad laulja selja taga kohe kõrgele ei tõuse ja sellise pooliku mulje jätavad.
Albaania lugu, mis pidi Britney Spearsi „Womanizerile“ sarnanema, on särtsakas, võiks edasi saada, aga täna ei midagi erilist mu jaoks.
Portugalil on kindlasti üks kõige ilusamaid ballaade (kuigi ma pole teise poolfinaali laule kuulnud veel) ja on kindlasti üks minu favoriite.
Valgevene refrään on hea, aga üldmulje jääb kesiseks.
Island peab lihtsalt edasi saama ja see lugu võiks tänase seisuga võita. Täielik europop ja suurepärane käimatõmbaja.
Your votes are being counted right now…
Ja finaali pääsesid: Bosnia ja Hertsegoviina (hakkab peale, nagu alati... Jugovision goes on...!), Moldova, Venemaa, Kreeka, Portugal, Valgevene, Serbia, Belgia, Albaania, kamoon... nüüd peab olema Island... ja viimane, kes finaali pääseb... jeeeee, Island!
pühapäev, 9. mai 2010
Oksjon läks käima!
Ostke näiteks mu kampsun ära või Kaia Triisa pluus või Meelis Tomsoni mantel või... või... või...
Minu maitserohelise peenar akna taga
Paari päeva eest otsustasin külvama hakata, tegelikult oli mõte juba varem ja mõned seemnedki ostetud, kuid reedel võtsin end kätte ja möllasin mulla ja seemnetega.
Nagu juuresolevalt pildilt näha, siis külvasin basiilikut, murulauku, salatit, ruccolat ja peterselli.
Jah, ma külvasin need kõik ühte kohta ja ma ei hakka neid harvendama ja muud möllu tegema. Lihtsalt tegin endale ühe rohelise kasti, mille tahan panna köögi akna taha kasvama. Mitte niivõrd selleks, et hakata neid kasutama, vaid et ilus on. Ja no supi peale kannatab sealt peterselli võtta küll.
Tegelikult peaksin vist hoopis magamistoa akna taha panema, sest seal on päike. Kas keegi teab, kas nad vilus üldse ei kasva, isegi kui soe on?
Praegu on nad köögiaknal, sees pool veel.
reede, 7. mai 2010
Käisin laste turvakeskuse heaks re-disainimas
Raha antakse Tallinna Laste Turvakeskusele, kus seda kasutatakse tänavu üheksandat klassi lõpetavate tüdrukute riiete ostmiseks.
Heategevuslikus aktsioonis panid käe külge:
laulja Koit Toome ja meikar Kaia Triisa (tegid särtsakate lipsukestega särgi)
ettevõtja Tiiu Järviste (tegi väga khuuli mantli), Martin Saar (tegi kaks särki, ühe maalis)
lauljanna Iiris Vesik (tuli esimesena ja lahkus viimasena ja mässas oma särgiga ikka omajagu)
näitlejanna Karin Rask (tegi pluusi)
kulturist Argo Ader, keda abistas naine (valmis said pluusi)
laulja Uku Suviste (retsis teksaseid ja kleepis särgile kivikesi)
stilist ja moeblogija Liisa Ennuste (möllas roosa kleidiga)
fotograaf Meelis Tomson (tegi nööbimantlit)
ja mina (kaunistasin kampsunit)

neljapäev, 6. mai 2010
Kas kuulsused mäletavad mind?
Tuleb tunnistada, et kaks aastat meediamaastikul on tõesti teinud selle, et suur osa meelelahutustegelasi mind teab. Ja väga palju on ka neid, kes ei tea. Aga hakkasin seda blogisissekannet kirjutama hoopis teisel teemal.
Milliste kuulsustega ma olen tutvunud enne, kui ise Õhtulehe-Mari-Leenuks sain?
MINU PINALIS SOBRAV NINJA-MAARJA
Kui ma käisin teises-kolmandas klassis, siis minu muusikaõpetaja oli Vanilla Ninjast tuule tiibadesse saanud Maarja Kivi (-Meriste), nüüdse artisti nimega Marya Roxx, ema.
Ma mäletan, kuidas ma Maarjat silmaotsas ei sallinud. Jah, siis kui ma olin umbes kaheksa aastane. Ta ema vedas teda pidevalt kooli kaasa – ma ei mäleta, oli ta siis lasteaia- või esimeseklassiealine – igatahes passis ta alati mu muusikatunnis ja tihti juhtus, et ta pressi end minu laua taha istuma ja asus siis mu pinalis sobrama jne.
Oi, kuidas ma teda üldse ei kannatanud ja tuleb tunnistada, et see ebasümpaatia on siiani säilinud, kuigi ma ei ole teda aastaid näinud või temaga mingilgi moel kokku puutunud.
KOIT TOOMEGA TIVOLIS
Mu pinginaabri naaber oli Koit Toome. Ma ei teadnudki temast algul midagi, kui pinginaaber tõi mingi musta-roosa-valge kirju Code One’i plakati ja kasseti ja kui me kuulasime lõputult Koitu.
Olles varases puberteedieas, ei osanud ma veel fänniks hakata ja minu jaoks oli jumala normaalne, et pärast kontserti Koit meid kallistas ja me koos tivolis käisime.
Ma mäletan ühte kontserti, kus Koit esines ja ma lava kõrvale läksin, kust ta alla tuli ja me kallistasime ja noored tüdrukud läksid segaseks – jooksid meie poole: „Ma tahan ka kalli, mina ka, mina ka…“
Seda ma enam ei mäleta, kui paljusid tüdrukuid ta siis kallistas, aga me läksime koos tivoli kontserdi järel Easy Jeti peale sõitma. Ma mäletan, kuidas üldse polnud hirmus ja Koit kiljus nagu väike laps rõõmust ja õnnest ja pisikesest hirmust.
Kusjuures ma olen kunagi üritanud seda Koidule meenutada, umbes aastat seitse tagasi. Midagi ähmaselt talle isegi meenus. Täna ta ei mäleta ilmselt tivolist midagi, aga mind ta teab küll.
NELE-LIIS VAIKSOOGA RANNAS
Ma eeldan, et see oli kuuendas klassis, kui mu klassikaaslased natuke vahetusid ja minu pinginaabriks sai blondipäine Annika, kes elas koolist vaevu paarisajameetri kaugusel ja kelle maja vastas elas Nele-Liis Vaiksoo. Siis polnud ta veel keegi – lihtsalt ETV lastekoori laulja.
Mäletan ühte suvalist päeva, kui me läksime kõik koos randa. Nele-Liis tuli ka meiega. Ma ei mäleta sellest rannas olekust enam suurt midagi, aga ma tean, et Nelku oli kaasas ja hiljem ma hakkasin teda alati telekas ära tundma. Tema ilmselt mind kui suvalist Annika klassiõde ei mäleta.
DJ CRITICALIGA KODU MÄNGIMAS
Oma lapsepõlvesõbraks võin nimetada ka DJ Criticali, kes osalenud mitmetes muusika-projektides, värskeimaks HU?; Heidy Purga elukaaslane (minu andmetel ka täna veel).
Kuigi meil oli tänaval rahvas jagunenud gruppideks, siis Bert oli ühes neist gruppidest, kelle onn oli meie kõrval ja põhimõtteliselt võib öelda, et olen Berdiga kodu mänginud.
Ja lõputult samadel sünnipäevadel käinud :)
MARVI VALLASTEGA ÕUNARAKSUS
Oli taas suvi, mille veetsin Saaremaal. Käisime päeval ikka rannas, nagu kombeks ja meie seltskonnas ehk siis minu Saaremaal elava sugulase gängi kuulus ka punapäine Marvi Vallaste.
Tal oli noorem õde ka, mäletan kuidas nad mulle räigelt meeldisid, kuna neil olid punased juuksed ja tedretäpid. Kuna ma alati väikestega suhtlen rohkem kui suurtega, siis sain Marvi õega sõpsiks.
Aga õhtul ei lubatud väikest Birgitit õue, mina aga võisin minna, vanemad olid ju Tallinnas. Ja siis me käisime Kärlal õunaraksus. Mingis jumala mõttetus kohas kuskil suure maantee ääres, aga jah, ma käisin koos Marvi Vallastega õunaraksus.
MARI-LEEN RUUDUS
Oletatavasti käisin ma 10ndas klassis ja arvutitunnis hakkasin guugeldama enda nimelisi tüdrukuid. Mäletan, et leidsin Elva koolis käiva Mari-Leen Kaselaane ja kirjutasin talle, et ajee, me oleme nimekaimud ja jube äge värk.
Aastaid hiljem kohtusime ETVs kui ta Suntribe’ga „Eurolaulule“ kandideeris. Ta tuli mu juurde ja küsis, kas mina olengi see Mari-Leen, kellega ta kunagi kirjavahetuses oli… Tõsi, siis meenus ka mulle, et oli tõesti mingi Elvast pärit Mari-Leen.
Mäletan, et tegime veel ETV ees koos pilti – Mari-Leen ruudus!
Ja kunagi mingil ajahetkel suhtlesin ma meili teel, jumal teab, mis põhjustel Marta Vaarikuga.
Ma ei mäleta, miks me suhtlesime või kui pikalt või millest, aga ma tean, et me olime kirjavahetuses.
Ja mu lasteaiakaaslane oli näitlejanna Mari-Liis Lill, ilmselgelt tema mind ei mäleta, aga mina teda küll. Ja mu klassis käis Giovanni Sposato eksnaine Kati Veerme, kes nüüdseks on nime teinud moeloojana.
Kindlasti on keegi veel, aga praegu ei meenu.
NÕME! Teenida surnud lapse pealt!
Hukkunud neiu ema Leili Pruuni ettepanekul ja sõprade heakskiidul on EELK Pilistvere kogudus avanud sihtotstarbelise konto (Swedbankis a/a 221049592073, selgitus: Marie-Helene unistuste fond), et aidata perekonda. OK!
Eilse seisuga oli fondi laekunud ligi 18 000 krooni. OK!
Fondi esmaeesmärk on aidata perekonda - Marie-Helene unistus oli kodus saun korda saada. NOT OK!
Iseenesest on ju valik minu, kas ma toetan või ei, kas ma kannan raha või ei, kuid hetkel kõlab see küll nagu surnud lapse pealt teenimine - võtame veel viimast mida saab!
kolmapäev, 5. mai 2010
Kas te vutti olete söönud?
Käisime täna õhtul Selveris ja vaatan mina, miskit grillitud tibud, koivad püsti... Hoopis grillitud vutid - 39.90 EEK tükk. Kilohind suisa 332,50 EEK.
Aga kuna pärast kella 22 on Selveris kõik soesöök odavam, siis linnuliha oli 49.90 EEK kilo, mis tähendas, et ostsime kohe vutte. Neli vutti läks maksma 22,26 EEK. Saate aru nagu, muidu oleks neli vutti 160 EEK maksnud.
Ja vutid on head! Väga nämmud - igastahes parem kui kana, kalkun, part ja muud lendavad ollused. Ma hakkangi nüüd õhtuti Selverisse jalutama... Ikka vutijahile!
Njämmmm!
esmaspäev, 3. mai 2010
Palju nodi supersoodsalt
Iga päevaga muutub taaskasutus üha populaarsemaks. Seetõttu otsustasin oma vanas kodus natuke sorteerimist teha, samuti praeguses kodus – asjad ei mahu lihtsalt ära… Panen müüki hulga asju, plaatidest ja DVD’dest riiete ja jalanõudeni.
Olen ise suur täikal käia ja kokkuostja – just fotosessioonide tarbeks ja hea meel on saada odavalt huvitavaid asju. Tulge tšekkima ehk leiate ka midagi, mida näiteks taaskasutada hoopis teises vormis. Annan asjad ära põhimõtteliselt ilma rahata.
8. mai kell 10 võib mind (ja mu sõpru) leida Telliskivi Loomelinnakust, kus toimub igalaupäevane täika.Kuna minu jaoks pole oluline saada selle eest palju raha, vaid asjadest lahti, on hinnad eriti soodsad. Kohapeal võimalik ka tingida :)
Müüki paiskan hulga asju:
• plaate, mida pole aega olnud kuulatagi (10.-)
• Eurovisioni fännid tulge kohale – hunnik Eurovisioniga seotud plaate-singleid (5.- tk)
• DVD’sid, mis korra vaadatud (10.- tk)
• raamatuid, mida pole jõudnud sirvidagi (15.- tk)
• särke – nii meeste kui naiste omi (10.- tk)
• pükse – lai valik teksaseid (25.- tk)
• muid riideid, rihmasid, lipsusid…mis hetkeajel kokku ostetud, ilma, et neid vaja oleks (alates 1.-)
• jalanõusid, mida olen mõned korrad kandnud (25.- tk)
• ehteid, aksessuaare ja muud nodi (5.-).
Lisaks ka lai valik meestetooteid (mida täikal alati napib), samuti soodsate hindadega.
TASUTA: seame sisse ka tasuta asjade kasti – sealtki võib ühtteist leida.
Igale üle 456 krooni ostu sooritajale TASUTA FOTOSESSIOON – sisaldab meiki, stilisti teenust ja pildistamist, kaua kulub!
Näeme kirbukal!


