Laupäeval väisasin siis noorte moeloojate üritust MoeDepoo, kus suur hulk noori oli oma kollektsioone näitamas, ent korraldus jäi alla igasugust arvestust.Arvestades nende blogi, millega enne üritust end kurssi viisin ja korraldajatega, kellega suhtlesin, jäi mulje kui ühest väga tõsiseltvõetavast üritusest. Vahetult enne algust karjus mingi tibi: „Andres või Mattis, tulge kohe üleeeees!!“ Tegemist oli naispoolega õhtujuhtide duost, kes oli juba enne ürituse algust pea kaotanud ja oli totaalses paanikas. Selline avalik karjumine oli igatahes esimene miinuspunkt.
Üritus oleks pidanud juba käima, kohal oli kaks žüriiliiget graafik Olivia Verev ja modelliagentuuri Baltic Models esindaja Victoria Kass – nendega ei tegelenud keegi, istusid esimeses reas, üks ühes, teine teises nurgas… Ei mingeid kollektsioone tutvustavaid tekste ega märkmeteks tegemise pabereid… Victoria ajas siis ise endale välja pastaka ja tüki paberit.
Vaheajal teatasid korraldajad, et issand-issand, keegi lasi kõik ettevalmistatud paberid lava tagant rotti.
Kui lavale astusid õhtujuhid, oleks tahtnud maa alla vajuda. Mida juttu, mida liikumine – kohutav! Minu meelest polnud kummalgi aimu, kuhu nad on sattunud, keda või mida nad tutvustavad ja kogu õhtujuhtimine oli läbimõtlemata ning nende omavahelised naljad, mis oleks pidanud tuju tõstma, viisid kõik meeleolud alla nulli.
„Kuuled, vä? Kas sa tead, kes nüüd lavale tuleb vä?!“ Selline ei ole õhtujuhtimine!
Paremalt oleks mõjunud ka see, kui üks neist oleks kuskil lava nurgas lihtsalt kollektsioone tutvustanud. Aga nad ei olnud isegi teadlikud, kes või mis lavale järgmisena tuleb. Uskumatu!
Lisaks käis naispool laval pidevalt publiku poole seljaga, kalpsas ringi nagu hobune oma kontsadega ja jättis väga ebasümpaatse ja ebakompetentse mulje.
Kuna tegemist oli moeüritusega, eeldaksin ka õhtujuhtidel maitsekaid riietusi – ei heida ette ma värvivalikut, vaid riiete istuvust.
Palun, naised, ärge kandke odavaid sukki ja jubedast riidest kleite, mis vastu teie sukki kisuvad.
Ja kui näete, et selline asi juhtub, siis a) tehke sukad märjaks (ajab elektri välja) või b) võtke sukad ära :)
Kollektsioonid oli väga lahedad, omanäolised ja stiilsed, kuid iga kord kui õhtujuhid lavale tulid, kiskusid nad kollektsioonidest lakke viidud emotsioonid alla.
Teiseks häiris see, et modellid jooksid. Rääkimata sellest, et fotograafid korralikult pildistada ei saanud, ei jõudnud minagi mõne riide puhul hoomata, millega tegemist, sest modell lihtsalt kõndis lava otsa ja kohe tagasi. Poseerige!
Kolmandaks, mis imelik komme see on, et modellid tulevad pärast laval käiku saali „kaasa elama“ – konkurente vaadatakse peaproovis või ollakse üle ja ei vaadata üldse. Artisti koht (sel hetkel kui modell osaleb lavašõul on ta artist) on lava taga!
Neljandaks, miks lahkusid moeloojad ja modellid enne võitjate väljakuulutamist ja miks vahetati riided ära enne lõppu? Võidu kollektsioonid peaksid taas laval sammuma, mitte, et ma pean meenutama, kes see nüüd võitis. Mina pole žüriiliige, et teada!
Lisaks korraldusest – vähe sellest, et žüriil puudusid igasugused märkmete tegemise võimalused ja ülevaated kollektsioonidest, pidi abivalmis fotograaf neid aitama – näidates oma kaamerast sortimata tuhandet pilti, kes oli kes.
Kui valida tuli parim mees ja naismodell, siis läksid õhtujuhid ja korraldajad paanikasse – issand, kes need veel on.
Pärast üritust helistasin korraldajatele, et kontrollida võitjate õigust, kuid nad ei teadnudki, kes võitis. Täna õhtul kella kuue ajal oli laekunud meil, kas nad saavad kuidagi aidata. Oh, ei, online toimib kohe, mitte päev hiljem – siis pole see enam uudis.
Žürii arvamus minu lemmikuga ei ühtinud, kuid võitjaks (vanemas kategoorias) sai tõesti selline kooslus, kes seda vääris. Noortel on annet ja edasiarenemisruumi.
Kokkuvõtteks – olen käinud mitmetel NOORTE moeüritustel, kus korraldus on olnud super või kui asi tundub lootusetu, on end kätte võetud.
Tahan siinkohal eriti kiita Moeparki korraldajatiimi (kes tõesti on suurem kui lavalt läbi käinud modellide arv) ja Roosade Kääride korralduspoolt – nendel üritustel pole ma iialgi pidanud pettuma. Korraldus on super, esinejad super, õhtujuhtidel asjad peas ja teavad, mida ja miks nad teevad.
Moeloojatele tuult tiibadesse ja loodetavasti saan mõnega neist veel koostööd teha!
Galeriid üritusest näeb siit!
Aga mulle endale meeldisid kõige enam meremehestiili riided (kuigi seda joont oli mitmes kollektsioonis, meeldis enim esimesena laval olnud variant):
Natuke Tallinn Dollsi meenutav kollektsioon meeldis:
Meeldis futuristlik looming Kristiina Purgalt, kelle nööbikollektsiooni oleme ühes Õhtulehe online-intervjuus (vaata siit!) Lenna Kuurmaa seljas kasutanud:
Veel meeldis Alina Tubli kollektsioon:
Eriti kohutav oli aga bikiinimood - tähendab bikiinid ise olid lahedad ja šõu oli äge, aga miks nad end kuldseks mökerdasid? Peaproovis olid nad õlised, see oli juba kole, finaalis kuldsed - kohutav! Ja osasid "modelle" vaadates jäi mulje, justkui töötaks nad mitte päeviti vaid öösiti...
Esiteks olen kogu aeg kuulnud, kuidas loomaaial üldse raha pole - samas on ehitatud terve kilomeeter (kui mitte kaks või kolm) puidust kõndimisteed. Ilmselgelt see maksab. Ja mitte vähe.
Sellist silti võis väga mitmel puuril näha + lihtsalt ridade viisi tühje puure: 
Ilus jõõbu tegi suu lahti...
Nägin elus esimest korda, kuidas elevant pissil käis... ja siis kakal... pissi voolas ja kakit kukkus...
Hülged, mu lemmikud! Kajakad, va rajakad, varastasid nende eest kalu, mis olid vees...
Vahi värki, ka Kati Toots käis tütrega loomaaias...
Need väiksekesed olid nii nunnud :)
Põsssaaa... Täiega üks lemmikpilte!
Terve põssapere! 
Ahvid on ikka täielik komöödiateater!
Jääkaru jalutas päiksepaistes...
Üks kaamel oli küll juba vana-vana-vana-vanaisa rollis...
Nämm-nämm!
