Alguses mõtlesin kirjutada, et see film oli 118 minutit puhast paska, aga siis hakkasin mõtlema, et ma nii ei saa kirjutada, kuna mulle meeldisid võttekohad ja osad kaadrid väga.
Sisu oli selline, et ma ei saanud muhvigi aru. Võimalik, et ma ei saagi sellest aru saada, sest ma pole oma sisemuselt kunstnik, kes lahkuks pärast sellist filmi kinost ja ütleks: parim, mul pole sõnu!
No see sisu oli täiesti tühi minu jaoks. Pool tundi oli film käinud, siis sain aru, et nüüd film hakkab. Aga tegelikult vahetusid lihtsalt kõik see aeg suvalised kaadrid, suvalised ja mitteseotud stseenid ja… Ma ei tea, see polnud minu jaoks. Olen ikka Ameerika klatši ja kõmu ja „kvaliteediga“ harjunud.
Oli üks stseen, kus ma ei saanud aru, miks selline inimene on näitleja, kui ta isegi nutta ei oska.
Oli üks stseen, kus üks austatud näitlejanna palub peategelasel oma jalgevahet nuusutada…
Näpp sisse panna, ei parem siiski kolm… Nauditav seksistseen :)
Veel meelis mulle Mirtel Pohla kleit ja tema osa selles filmis. Punkt.
2 kommentaar(i):
Vaeseke... Aga järgmisel korral äkki oled siis valivam ja võtad midagi enda liigasse kuuluvat kajastada.
No eks järgmine kord tuleb minna Charlie Ingleid vaatama.
Soovitan tõesti paar raamatut lugeda, enda arvamus kujundada (mis ei põhine pealiskaudsusel ja amerikanismil) paar aastat kõrgkoolis veeta ja siis filmi uuesti vaadata.
Tegelikult oli ikkagi tegemist Eesti filmimaailmas meistriteosega. Selles oli palju rohkemat, kui esmapilgul tundub ja isegi tahaks seda filmi paar korda veel vaadata.
Aga eks maitse on igal ühel oma ja mõistus poe enda teha. Kahju tegelikult, et nii heast asjast ilma jäid.
Postitage kommentaar