esmaspäev, 14. veebruar 2011

Nippe Sharm El Sheikhi reisijale

Olles Sharmis juba mõned korrad käinud ning nüüd taas minnes… Mõtlesin, et panen kirja mõned nipid, mida sinna minejale soovitada, sest… Kõik veavad alati kaasa mõttetult palju asju, ei tea kuidas kaubelda ja mida oodata!

Mida panna kohvrisse?

Võta kaasa minimaalselt asju – seitsmeks päevaks minnes pakin ma kohvrisse viis T-särki, põlvpüksid, seeliku ja kleidi, plätud ja madalad kingad. Minnes kannan ilmselt mingit kampsunit, mida saab ka seal jahedama ilma puhul rakendada ning pikki pükse. Ilmselgelt varbavahedega läbi lume lennujaama ei lähe ning kannan midagi kinnisemat, mida ka seal jahedamal õhtul varba otsa saab lükata.

Kui magad ööriietega, siis võta kaasa midagi eriti pehmet, sest põlenud nahk on hell. Üldiselt on puhkus, nii et magage alasti!

PS. jäta kõrged kontsad koju! Neid kannavad seal vaid venerahvusest beibed ja lisaks kohalikele naeravad nende üle ka kõik teised turistid. Nagu üks mu sõbranna ütles: kamoon, sul on puhkus, jalad peavad ka puhkama! :)

Milliseid ilutooteid kaasa vedada?

Üldiselt on hotellides olemas seebid ja šampoonid, aga kui vajad konkreetseid vahendeid, võta need kaasa – mina võtan ilmselt kaasa vaid palsami, hambaharja- ja pasta.

Kreemidest kraba kaasa niisutav kehakreem, päikesekreem nii kaitseks kui pärast päevitust ning mida mina kindlasti soovitan kaasa võtta on Burnshield geel. See on tegelikult mõeldud põletushaavade (kui põletadki käe tulega või kuuma õliga vms) jaoks, kuid see aitab ideaalselt ka päikesepõletuse vastu – geel aitab nahal hingata ning põletik ei jää rasvase (nt Panthenol on kõige hullem asi üldse põletuse vastu, kuna on rasvane) kihi alla immitsema.

Mida kohalikele viia ja miks üldse?

Võtke kaasa eestimaist nodi – alkoholi nad eriti ei tarbi, nii et suveniirpudelid Kadaka džinni ja Vana Tallinnaga võib koju jätta, küll aga meeldib neile magus ja seda võib kaasa vedada kilode viisi – saab jätta „jootrahana“ nii toapoistele (siis nad viitsivad voodi peale mingeid asju meisterdada) kui basseinikutile (et ta hommikul su lemmiktoolile rätiku paneks ja sa ei peaks ise kell 7 ärkama).

Päev algab kell 7 hommikul

Kuigi on puhkus, hakkavad päevad varakult, eriti kui päikest tahad võtta. Viimane aeg ärkamiseks on 7.30 – selleks ajaks on suurem osa basseiniäärseid kohti juba läinud (vt. eelmist punkti, kuidas saad natuke kauem magada) ning suurem osa inimestest hommikustki söönud.

Kell kolm hakkab päike juba loojuma ning kella neljase päikeseloojangu ajal hakkab bikiinides jahe. Seega saabki päikest võtta hommikul kaheksast kuni kolmeni lõunal. Kõige intensiivsem on see kella kümnest hommikul üheni päeval. Kuid need, kes kardavad põlemist – olge mureta, nii hotellides kui randades on rohkem päikesevarje kui toole :)

Enne kella 21 ei ole linnas mitte midagi teha. Päeval on linn täiesti surnud, turistid on kõik rannas või basseini ääres ning möll hakkab linnas alles õhtul. Olenemata päevast on kella kümne ajal õhtul linn rahvast pungil ning et leida koht vesipiibukohvikus või mõnes välirestoranis on vaja ilusat naeratust või tuttavat kutti kohas, kuhu minna plaanid.

Kui kutsutakse, ära mine

Kui teid kutsutakse kuskile nuka taha oma poodi, lubades kingitusi ja soodsaid hindu ja parimaid papüüruseid ja lõhnaõlisid – ärge minge, te ei saa sealt enam tulema. Olenemata sellest, kui lahe, armas või tore inimene teid kutsub või kui kahju teil temast ka ei hakka, ärge minge.

Saate kingituseks mõne võltspapüüruse või raamatu vahele järjehoidja, nad tahavad et kirjutaksite selle eest nende „külalisteraamatusse“ midagi – tavaliselt kirjutatakse mingit jura: „Siin oli nii nõme, kahju, et teie ka siia sattusite!“ ja tõlgitakse neile: „See pood on parim kus ma käinud olen!“

Ükskord kui ma siiski läksin ühe tüübiga kuskile urkasse kaasa ja keeldusin midagi ostmast, sai ta üsna kurjaks ja sõimas mind sitaseks prahiks ja käskis mul lahkuda :D

Kauple ka apteegis

Ole valmis kauplema, kauplema ja veelkord kauplema. Nende esimesena küsitud hind on umbes „1000%“ juurdehindlusega ning kui pakud esialgu julmalt pool sellest hinnast ja lõpuks (pärast tunnist kauplemist) selle hinna ka saad, võid kindel olla, et maksid ikkagi üle!

Ka poodides on võimalik kaubelda – kui asjadel puudub peale kleebitud hind, kuku kauplema.

Isegi apteegis pead kauplema – üldjuhul lähevad inimesed sinna kõhurohtu otsima ja nad teavad, et sul on seda vaja, küsivad hingehinda ja sa maksad.

Kaks Sharmis käiku tagasi oli juhus – ühel noormehel oli kõhurohtu vaja – pärast pikka kauplemist saime karbi kätte 160 LE’ga (umbes 320EEKu ehk 20€) – hiljem kodus avastasime, et paki peal oli kirjas 2x10 tabletti – karbis oli ainult üks leht ja karbil ilutses hind 5LE (umbes 10EEKu ehk a 65 eurosenti). Nii et olge valvsad, ka apteegis!

Vesipiibu ost

Suurem osa esmakordselt minejatest tahab osta endale vesipiipu – hinnad on Naama Bays kallimad kui Old Marketil ehk vanas Sharmis – aga tegelikult annab „õige“ hinna kaubelda mõlemal pool.

Keskmise suurusega piip, mis Eestis maksab umbes 1000EEKu (65€), maksab seal paarsada krooni (nad küsivad alguses ilmselt kuskil 600-700krooni (35-45€).

Väike piip, mis minu arvates on märksa parem, mugavam ja parema tõmbavusega, maksis mulle näiteks 50 EEKu, seda pärast pikka kauplemist (3€). Ostsin selle kaks Sharmis käiku tagasi hotellis kasutamiseks, aga kuna see oli nii hea, võtsin kaasa ja kodus viskasin suure minema. Nüüd olen väiksele ostnud vaid uued torud ja kõik toimib suurepäraselt.

Kauplemisega tuleb kindlasti arvestada, et läheb aega – olen kaubelnud ühte kalla 1,5 tundi ja pärast seda lihtsalt hotelli magama läinud, sest see oli nii väsitav.

Taksoga saab sõita peaagu ilma rahata

Taksosõit on seal megaodav, kui taaskord kaubelda oskad. Sel korral elame me linnas, aga varem olime umbes 7km kaugusel Naama Bayst ja 4km kaugusel vanast Sharmist.

Takso leidmisega erilisi raskusi pole, need jäävad ise sind nähes kohe seisma. Öeldes, kuhu tahad minna, pakuvad nad hinna, üldiselt jäi see 20-30LE (40-60 EEKu ehk 2,5-4€) juurde, kuid mõni küsis ka 50LE-d (100 EEKu ehk umbes 6,5€).

Tegelikkus:
Sõitsime Naama Baysse 10LEga (umbes 20 EEKu ehk 1,2€) ja vanasse Sharmi 5LEga (umbes 10EEKu ehk 65 eurosenti).

PS. Taksod sõidavad umbes 100km/h, seal üürgab metsik kohalik disko ja kogu aeg käib signaalitamine ja teineteisest mööda sõitmine.

Kõik on metsikult odav

Hinnad on megasoodsad – vesipiibukohvikus saab a’ 20 krooni (1,2€) eest piipu tõmmata. Tubakapaki eest küsivad nad tänaval a’ 20 krooni (1,2€), kuid hea kauplemiseoskuse puhul võid selle kätte saada isegi viis korda odavamalt.

Euroopalikud söögikohad on hindade poolest samad, mis Eestis. McDonaldsis maksab eine võib-olla rohkemgi kui Tallinnas, kuid soovitan McDonaldsi asemel hoopis KFC’d, mida Tallinnas ei ole ning seal saab sama raha eest märksa rohkem nodi. Kõik toidud on kanapõhised.

Nii nagu kõik muugi, on ka puuviljad kohapeal metsikult odavad – kilo maasikaid maksab näiteks 1€.

Kohalik söök-jook

Kui teil ajab kõhu lahti kaks päeva realiseerimisaja ületanud kodujuust või mahl, võite kindel olla, et teile ei mõju hästi ka kohalik vesi. Vältige ka jääd, sest seegi on tehtud veest. Mina olen suhteliselt raudse tervisega ning vee pärast ei muretse – ma ei joo seda, aga maasikaid ja hambaid julgen kohaliku veega pesta küll.

Söögid on seal üldjuhul kõik hullult magedad, kuigi turul on näha, et maitseaineid on seal müügil sadat erisorti. Hotellides on suhteliselt suur valik ja eriti suur valik on magusal – üldjuhul jälle hunnik lääget nodi.

Kohalik alkohol on odava maitsega (seejuures ongi see odav, 0,7 liitrit rummi maksab 90eeku ehk 5,5€), aga ajab asja ära. Lennujaamast soovitan kaasa osta Euroopa jooke või siis kohapealt 48tundi pärast lennu saabumist… On olemas poed, kust saab osta teatud aja jooksul siis välismaist kraami – Soome Minttust kuni Bacardi Razzini.

Üksinda linna – why not?

Kas üksinda tasuks linna minna? Absoluutselt! Ettevaatust ainult taksojuhtidega, et nad teid näppima ei hakkaks. Kui hakkavad, öelge, et ei maksa taksosõidu eest, siis nad üldiselt suunavad pilgu teele ja sõidavad edasi, teid näppimata.

Naama Bay ei ole eriti suur ja eksimisohtu reaalselt ei olegi – kui püsida peatänaval ja kiigata sisse väiksematesse tänavatesse jõuate lõpuks ikka peatänavale välja.

Vanas Sharmis võib juhtuda, et jalutate mööda värvilisi ja tuledest plinkivaid teid ja ühel hetkel seisate mõne lagunenud maja ees – täiesti normaalne! Vanas Sharmis saab särav tänav lihtsalt otsa. Karta pole midagi, keerake ots ringi või vaadake kuhu tee viib, eksida ei anna seal suurt kuskile, sest ka nö koledad tänavad viivad jälle peatänavale.

Võib juhtuda, et ühel hetkel seisate piimakombinaadi akna taga ja näete kuidas töö käib – euronõuetest on asi kaugel. Ühe nurga peal võite vabalt peale sattuda kuidas kits maha tapetakse või temalt just nahka maha kistakse. Täiesti normaalne elu!

Kui te väga argpüks ei ole, siis võib linna peal sattuda üsna huvitavatesse kohtadesse. Vargaid seal eriti ei ole ja kallale ka üldjuhul keegi ei tule – turist on kuningas ja kohalikud väga abivalmis, kui ka enda meelest eksima peaksite.

Külgelöömisest

Mida rohkem kulda sul kaelas-sõrmes on ja mida rohkem kaalu sul on, seda rikkam sa nende silmis oled. Ilmselgelt „sebivad“ kohalikud kõiki – sest kõik on nende sõbrad ehk kliendid ja kõigile tuleb meeldida ja mesimagusaid kommentaare – sul on maailma kõige ilusamad silmad, ilusam naeratus, rinnad jnejne teha.

Aga tegelikult jumaldavad nad paksemaid ja kullaga ülevalatud naisi. Pole ime, kui kõnnite tänaval, olles siis kogukam ja teie kaaslasele karjutakse lambist: „Lucky man!“

PS. kõik blogis leiduvad pildid on tehtud Nokia N8'ga Meelis Tomsoni poolt ning osasid neid saab endale soetada ka Facebooki oksjonilt - siit!

0 kommentaar(i):