Kellest saab järgmine superstaar?

Asi ei olegi tegelikult selles, kellest saab, vaid mis temast saab.

Eesti esimene superstaar Birgit Õigemeel (võitis juunis 2007) tuli oma esimese albumiga välja 2008 aasta alguses, teine plaat ilmus sama aasta lõpus. Kolmas album ei pidanud samuti kaua ootama, nähes ilmavalgust juba 2009. aastal.

Tänaseks on Birgit arvestatav laulja, pärjatud erinevate auhindadega, teinud koostööd erinevate teiste artistidega ning osalenud isegi muusikalides.

Teine superstaar Jana Kask (võitis juunis 2008) pidi oma esikplaati ootama imelikel põhjustel poolteist aastat. Jana on silma jäänud rohkem erinevate soengute kui kontsertidega. Esinemisi on tal võrdlemisi vähe, pigem astub ühe-kahe lauluga siin-seal üles. Lõi sel aastal laineid „Eesti laulus“, kui valis oma koostööpartneriks Jakko Maltise. Erinevalt Birgitist näeb teda rohkem seltskonnaüritustel kui lavalaudadel oma häälematerjali kasutamas, mis on tal tegelikult parem kui Eesti esimesel superstaaril.

Kolmandaks superstaariks sai Ott Lepland (võitis 2009 detsembris), kelle plaati ja kontserte hakkas Kotkas-Paulus-Laisaare asemele manageerima The Suni tiim. Plaat tuli välja vaid loetud kuude pärast ja terve suvi oli Otil sisustatud lõpmatute kontsertidega, lisaks sai ta peaosa hittmuusikalis „High School Musical“. Otist ilmus üheksa kuud pärast tiitli saamist raamat ning tal on õnnestunud lühikese ajaga teenida nii suur summa raha, et ta suutis endale Tallinna korteri osta.

Koos Otiga tõusis orbiidile ka Birgit Varjun, kes Otiga finaalis võistles. Birgiti hääl oli midagi erilist, midagi, mida polnud Eestis ammu kuuldud, kui üldse. Birgitile ennustati suurt tulevikku, kuid tema manageriks sai Kaidi Klein, kes minu silmis pärsib igasugust edu.

Mul ei ole isiklikult Kaidi vastu mitte midagi, aga mulle tundub, et managerina pole ta just parim valik. Kuigi Birgit Õigemeelele, kelle manager ta samuti on ilmus albumeid ühtejutti mitu tükki, on Varjun jäänud varju. Millegipärast näeme me Birgiti rohkem igasugu trenni- ja toitumisartiklites ning vähikampaaniates, kui muusikaga silma paistmas. Kus on plaat? Miks sellega oodata, rauda võiks taguda ikka seni, kuni see kuum on. Täpselt nii nagu Ott tegi.

Tänaseks on superstaarisaatesse jäänud alles neli lauljat – Liis, Rosanna, Triin ja Artjom. Teele väljalangemisest ma ei hakka isegi kirjutama – usun, et tegemist oli mingi kokkumängu, telefoniliinide ülekoormuse, millega iganes, olen 101% kindel, et ausal teel Teele välja ei kukkunud.

Kes iganes sel aastal ka nüüd võitma peaks, kardan, et teda ootab ees Jana Kase või Birgit Varjuni saatus, kuigi esindajaks on valitud sel korral Universal Music.

Kuigi Universal esindab mitut Eesti artisti, on ta minu mällu sööbinud kui Malcolm Lincolni esindaja, kellele suudeti plaat välja anda ja mingeid esinemisi see ML on teinud ka.

Loodan, et uuest superstaarist vormitakse kiirelt toode, kuigi see kõlab halvasti, aga kaks aastat kedagi orbiidil hoida ja siis taas taevasse lennutada – see ei toimi, seda näitas selgelt ka Jana Kask, kellest on kõige vähem eelnevatest superstaaridest saanud.

Jääme siis 12. juuni ootele. Kellest saab järgmine supertaar?!