Kui ma kunagi Petrone Printi esimesi raamatuid, Epu Ameerikat lugesin, ei osanud ma arvata, kui heaks see sari kasvab ja areneb. Ilmselt ei osanud seda oodata ka Epp ise.
Tänaseks on ilmunud 31 minu-sarja raamatut (vaata lähemalt!). Tuleb tunnistada, et olen kehv lugeja, 11 raamatut on läbi (Eesti 1 ja 2, Ameerika 1 ja 2, Ibiza, Argentiina, Tai, Guatemala, Pariis, Hispaania, Amsterdam) , 20 põhimõtteliselt ees ootamas.
Hetkel on pooleli „Minu Austraalia“, mis jõudis mu kätte juba ligi kaks aastat tagasi, aga varem polnud lihtsalt austraalia-aeg.
Iga raamatu puhul on tunne, see on parim. Nii näiteks lugesin ma Justin Petrone teist osa Eestist ja mõtlesin, kurat, enam paremini kirjutada ei saa. Sellele järgnes „Minu Guatemala“, ja tunded olid täpselt samad. Nagu oleks ise kohapeal ja elaks seda kõike läbi. Enam paremini ju ei saaks. Saab. Nüüd olen lõpusirgele jõudmas „Minu Amsterdamiga“ ja jälle on tunne, et kurat, kui hea, kas saab enam parem olla. Hollandist lugedes samastan paljusid asju Saksamaal oldud ajaga. Tekib nostalgia.
Kohe-kohe on ilmumas „Minu Brüssel“, ei jõua äragi oodata. Tahaks juba.
Lugemata on järgnevad maad, loodan peagi aega leida :)
Brüssel, London (juba riiulis ootamas), Kolumbia, Taani, Kanada, Maroko, Mongoolia, Nepaal, Soome, Itaalia, Island (juba riiulis ootamas), Alaska (juba riiulis ootamas), Moldova (juba riiulis ootamas), Neenetsimaa, Ungari, Gruusia, Horvaatia, Ugrimugri.
0 kommentaar(i):
Postitage kommentaar