esmaspäev, 28. veebruar 2011

Parem hilja kui mitte kunagi – paar sõna Eesti Laulust

Minu lemmik number üks oli Ithaka Maria ja kui ma alguses veel kuulasin „netti sattunud“ lugusid enne poolfinaale, siis pärast Ithaka loo kuulamist kadus igasugune huvi teiste lugude vastu.

„Hopa'pa-rei!’st“ sai helin minu telefonis ja automakis üürgas see samuti kõik päevad kuni finaalini välja.

Kui Ithaka oli saanud poolfinaalist finaali, hakkasin uurima, millises poolfinaalis me Eurovisioonil oleme ja kuna selgus, et meiega koos on II poolfinaalis hulgaliselt Balkanimaid (Rumeeniast, Solveeniast alustades ja Slovakkia ja Makedooniaga lõpetades), siis kartsin, et kui Ithaka võidab, jääb ta suurel Eurovisioonil finaali ukse taha, kuna ta kaob oma looga balkani-tramburai sisse ära.

Getteri loosse polnud ma üldse enne poolfinaali süvenenud, seal vaatasin, et täitsa okei lugu ja finaalis oli see mu lemmik number kaks.

Hoidsin hirmsasti Ithakale pöialt, helistasin ta poolt ja kõik, aga nagu ikka tegi žürii oma valiku ja seal jäi Ithaka nii lõppu, et teda ei päästnud isegi rahva antud hääled.

Orelipoisi nii kõrge koht tekitas minus täielikku hämmingut ning lõppvooru jäänud Outloudz ja Getter olid parim valik pärast Ithaka ära kukkumist…

Eurovisioonile sõidab Getter, juhuu! :) Loodetavasti muudavad nad oma lava veelgi ekstravagantsemaks ja särtsakamaks ning ka tantsupoisid saavad selga midagi erksamat – siis tuleb finaali pääs kindlasti kergemini.

Mulle meenutab see Getteri tänavune lugu veits mõne aasta tagust Silvia Nighti lugu (mitte plagiaadi mõttes, vaid oma olemuselt ja show'lt) – aga nii hulljulge meie Getu vist ei ole.

reede, 25. veebruar 2011

Tallink rikkus mu sünnipäeva

Kuna ma olin ammu nõuks võtnud, et oma sünnipäeval ma Eestis ei ole ja Sharm El Sheikhiga läks nii nagu ta läks… Siis otsustasin, et Rootsi kruiis ajab ka asja ära. Saab vähemalt paariks päevakski eemale ja ikkagi välismaa…

Kui esimesel õhtul õnnitleti sünnipäevalapsi, siis mõtlesin, et vau, lahe lähenemine, et ma saan ka homme shampust. Kuigi Törley paneb mul sees keerama oli asi nagu põhimõttes – kena žest Tallinki poolt.

Pärast poodlemist Stockholmis, kus on vastikult kallis (Soome shoppama minna on ikka märksa mõttekam ja soodsam) suundusime tagasi laevale ning õhtul seadsime sammud jälle showbaari, kus siis sünnipäevalistele shampat jagati. Ja nagu ise oleks ära sõnanud, ütlesin kaks minutit enne, et raudselt mu nime ei öelda. Nii oligi.

Asja uurides selgus, et pean oma sünnipäevast ise teada andma – peaksin ise endale mingit shampat manguma.

Mäletan, et kui hotellis töötasin, siis näitas süsteem kui kellelgi oli sünnipäev ja shampa ning puuviljad sai juba varem tuppa viidud. Sellist asja aga Tallink ei kasuta.

Läksin siis infoletti ja uurisin, et kuna ma pean ise teada andma, et mul on sünnipäev, siis miks keegi mind sellest ei teavitanud?! Miks ei öelnud mulle seda inimene, kes mu reisi broneeris (ta ju sisestas mu sünnikuupäeva ja nägi seda!), miks ei öelnud mulle seda inimene, kes check-in’i tegi? Sellist infot, et peaksin oma sünnipäevast teada andma, pole ka Tallinki kodukal (just vaatasin) ega kuskil brošüüris ja miks ma peaks üldse näpuga järge ajama kuskil?!

Infolett oli nagu eriti ülbe ja teatas, et sünnipäevast saab teada anda enne 23, aga täna on õnnitlemine juba ära olnud. Seletasin siis, et mul polnud aimugi, et ma peaks sellest teada andma…

Mingi ninatark vehkis siis mingi brošüüriga, kus on kribukirjas: „On teil meile ettepanekuid? Andke teada!“ Halloo, ka see ei pane mind mõtlema, et peaksin teada andma, et mul on sünnipäev.

Mis minu jaoks kummaline näis, oli see, et infolett kukkus seletama, et ainult seitse esimest teada andjat saavad shampa. Ütlesin, et olen sel juhul neljas, et täna oli ainult kolm. „Aga mõnel päeval on 23!“ teatas näitsik infoletist vastu.

Mul on ülisavi sellest shampast, aga asi oli põhimõttes – miks infolett ei oleks võinud öelda, kahju, et te ei teadnud, et peate teada andma, kohe anname teile teie shampa.

Kui ma oleksin hotellis sellises situatsioonis olnud, oleksin kohe shampa välja otsinud.

Kas klient ei ole midagi väärt? Minu jaoks rikkus Tallink mu sünnipäeva ära ja pangu põlema end, mina nendega enam ei reisi! Asi on põhimõttes.

Olenemata sellest, et Tallink näkku pani, oli ikkagi neid, kes mind meeles pidasid :)

PS. Erilised tänud lähevad: Getter, Meelis K, Kaija-Liisa, Laura, Kaspar, Eve, Mihkel, Martina, Marko, Tepi, Karina, Liina, Veronika, Martin, Kätrin ja kõigile neile, kes mind ka Facebookis meeles pidasid. Aitäh teile :)

Kingitusi sain ka, olenemata sellest, et ma sünnipäeva ei pidanud – ise tegin endale kingi Rootsis ja ostsin endale roostevaba sõela, nagu keegi oleks rääkinud, sain koju tulles spagette ja spagetiretseptiraamatu, mis näeb välja nagu spagetipakk, eriti khuul!

Sõrmuse sain ka – ei, see polnud ettepanek!

esmaspäev, 21. veebruar 2011

Buduaari turule tulevad müüki marimelli pudelid

11-12. märtsil toimub Rocca al Mare keskuses Buduaari turg, kus müüki tulevad ka marimelli pudelid ja erinevaid aksessuaare.

Eile tegin kuus pudelit valmis (täna tegin ka paar tükki lisaks ja mõned kõrvarõngad ka), teen neid veel, aga ilmselt ei pane kõiki blogisse üles, vaid... üllatan/üllatame (Meelis teeb sõrmuseid, särke, muid aksessuaare) teid ka kohapeal :)

Hinnad on erinevad, arvestades materjali kulu ning kui aus olla, siis tahan hinnad hoida taskukohased ja pigem silmailu pakkuda kui teenida. Vähemalt sel korral :)

pühapäev, 20. veebruar 2011

POMM: alates märtsist hakkan teles saadet juhtima!

Nagu ma mõni nädal tagasi kirjutasin, siis tulin Õhtulehest ära ja liikusin telemaastikule uusi tuuli otsima. Nüüd võin siis öelda, et natuke rohkem kui nädala pärast olen esmakordselt eetris enda toimetatud saatega.

Tegelikult ajame kogu projekti koos Meelis Tomsoniga ning esialgu toimetame ja juhime saadet ise – sügisest võivad asjad muutuda, aga sinna on aega.

Alates 2. märtsist keerake igal kolmapäeval kell 16.30 telerit Tallinna Televisiooni kanalile (nähtav üle Eesti nii Elionis kui Starmanis), sest seal oleme meie :)

Hakkame tegema noortesaadet, millest on viimased aastad puudust tuntud, sest erakanalites pole selliseid saateid juba aastaid olnud.

Alustame selles mõttes nullist, et teeme kõike ise kujundusest võteteni ja otsime ise kõik saatekülalised ja uudised, meil ei ole eraldi toimetajat või suurt meeskonda taga, üritame asja hoida võimalikult lihtsana.

Vaatame, kuidas me noortele peale läheme, kui rahvale me saade meeldib, hakkame sügisest olema tihedamini eetris. Ideaalne oleks olla eetris iga päev otsesaatena, aga selleni on veel aega.

Oleme avanud oma kanalid nii YouTubes kui Facebookis ning viimasega on eriti hea mõte liituda, sest seal hakkame korraldama loosimisi ning võin juba praegu öelda, et loosi lähevad üsna magusad asjad!

reede, 18. veebruar 2011

Mida tarbivad muusikaauhindade žüriisse kuuluvad inimesed?

Ma olen alati mõelnud, et kui oleksin riigikogus siis teeksin nii. Või kui annan hääle kodanikule X, siis see minu hääl ikka midagi loeb. Tegelikkuses ei loe mitte muhvigi. Või siiski?

Pole vahet, kas ma annan oma hääle Taavi Rõivasele või Edgar Savisaarele, minu hääl ei muuda ju midagi. Või siiski?

Nominendid ja võitjad valis muusikatööstuse ja muusikaga lähedalt seotud valikuline zürii, kuhu sellel aastal kuulus 149 inimest.

Olen alati mõelnud, kes sinna žüriisse kuuluvad, kes valivad välja need lood, kes on need 100+ inimest, peale Olav Osolini, Olav Ehala, Reet Linna, mõne DJ jne.

Sel aastal paluti mind sinna žüriisse – ma ei ole küll mingi muusikakriitik, aga Eesti muusikast üht-koma-teist ikka tean. Suur osa muusikauudiseid jõudis Õhtuleht Online'i minu sulest – plaadiesitlused, uued singlid, videod…

Ausalt öeldes olin üllatunud, et mind sinna valiti, aga samas oli mul hea meel – äkki saan midagi muuta ja sel aastal ei võidutse Zetod ja Metsatöll, vaid tõesti need, kes seda väärivad.

Mis mõttes ei saanud Koit Toome mitte ainsamatki auhinda? Mis mõttes oli „Rapuntsel“ parem lugu kui „Mälestused“? Mis mõttes sai Ultima Thule kolm auhinda? Ja meesartistiks Orelipoiss?

Ma saan aru, et Lenna sai parima naisartisti ja debüütalbumi auhinna, aga lisaks veel parim laul ja popartist? Minu meelest see Lenna plaat nüüd küll ülemõistuse hea ei olnud. See oli kuulatav, aga ei midagi enneolematut.

Mul on selline tunne, et täpselt samasugune žürii pannakse kokku ka „Eesti laulu“ valima, kus ei valita parimat, meeldejäävamat, läbilöövamat vaid enda lemmikut – mis ei ole aga pahatihti kõigi lemmik.

Täpselt nagu keegi Ithaka Maria tänavuse Eurovisioonile pürgiva loo kohta ütles – saatkem tema, sest see on lugu, mis on läbilöögivõimeline, mitte ärge hääletage oma lemmiku poolt, sest vastasel juhul ei saa me konkurentsis püsida. Ja nii ongi.

Kogu iga aastane Osolin-Linna-Ehala-Purga-Petersell-… punt tuleks välja vahetada, et oleks natukenegi erinevust.

Toon siinkohal ära võitjad ja enda antud punktid (kuna mul oli võimalus nö skippida ja anda punkte valikuliselt, siis igas kategoorias polegi ka kolme häält jaganud).

Eesti Muusikaauhinnad 2011 võitjad:

Aasta album: Ultima Thule, „Jälgede jälgedes"
Kategoorias 'Aasta Album': Koit Toome - 'Kaugele siit' - 5 punkt(i)
Kategoorias 'Aasta Album': Ott Lepland - 'Ott Lepland' - 3 punkt(i)
Kategoorias 'Aasta Album': Lenna - 'Lenna' - 1 punkt(i)

Aasta ansambel: Ultima Thule
Kategoorias 'Aasta Ansambel': HU - 'HU2' - 5 punkt(i)
Kategoorias 'Aasta Ansambel': Tanel Padar and The Sun - 'Ring' - 3 punkt(i)
Kategoorias 'Aasta Ansambel': Mahavok - 'Galaktikad' - 1 punkt(i)

Aasta debüütalbum: Lenna, „Lenna"
Kategoorias 'Aasta Debüütalbum': Ott Lepland - 'Ott Lepland' - 5 punkt(i)
Kategoorias 'Aasta Debüütalbum': Lenna - 'Lenna' - 3 punkt(i)

Aasta meesartist: Orelipoiss, „Õnn"
Kategoorias 'Aasta Meesartist': Koit Toome - 'Kaugele siit' - 5 punkt(i)
Kategoorias 'Aasta Meesartist': Ott Lepland - 'Ott Lepland' - 3 punkt(i)
Kategoorias 'Aasta Meesartist': Leslie Da Bass - 'Minu kuningriik' - 1 punkt(i)

Aasta naisartist: Lenna, „Lenna"
Kategoorias 'Aasta Naisartist': Hannah - 'Õige Tasa' - 5 punkt(i)
Kategoorias 'Aasta Naisartist': Merlyn Uusküla - 'Ihuüksi' - 3 punkt(i)
Kategoorias 'Aasta Naisartist': Lenna - 'Lenna' - 1 punkt(i)

Aasta jazzartist: Liisi Koikson, „Ettepoole"
Kategoorias 'Aasta Jazz/Bluesartist': Mahavok [1] - 'Galaktikad' - 5 punkt(i)
Kategoorias 'Aasta Jazz/Bluesartist': Liisi Koikson - 'Ettepoole' - 1 punkt(i)

Aasta etno/folkartist: Orelipoiss, „Õnn"
Kategoorias 'Aasta Etno/Folkartist': Orelipoiss - 'Õnn' - 5 punkt(i)
Kategoorias 'Aasta Etno/Folkartist': Zetod - 'Lätsi sanna' - 3 punkt(i)

Aasta elektroonikaartist: Leslie Da Bass, „Minu kuningriik"
Kategoorias 'Aasta Elektroonikaartist': Leslie Da Bass - 'Minu kuningriik' - 5 punkt(i)

Aasta hiphopartist: Metsakutsu, „Testament"
Kategoorias 'Aasta HipHopartist': Abraham - 'Piffe, plekki ja presidendiks' - 5 punkt(i)

Aasta metalartist: Metsatöll, „Äio"
Kategoorias 'Aasta Metalartist': Winny Puhh - 'Brääznik' - 5 punkt(i)
Kategoorias 'Aasta Metalartist': Evestus - 'This Is Dramacore' - 3 punkt(i)
Kategoorias 'Aasta Metalartist': Metsatöll - 'Äio' - 1 punkt(i)

Aasta rockartist: Ultima Thule, „Jälgede jälgedes"
Kategoorias 'Aasta Rockartist': Tanel Padar and The Sun - 'Ring' - 5 punkt(i)
Kategoorias 'Aasta Rockartist': Mahavok - 'Galaktikad' - 3 punkt(i)
Kategoorias 'Aasta Rockartist': Aides - 'Aides' - 1 punkt(i)

Aasta popartist: Lenna, „Lenna"
Kategoorias 'Aasta Popartist': Koit Toome - 'Kaugele siit' - 5 punkt(i)
Kategoorias 'Aasta Popartist': Ott Lepland - 'Ott Lepland' - 3 punkt(i)
Kategoorias 'Aasta Popartist': Lenna - 'Lenna' - 1 punkt(i)

Aasta muusikavideo: Kerli, „Tea Party"
Kategoorias 'Aasta Muusikavideo': Kerli - 'Tea Party' - 5 punkt(i)
Kategoorias 'Aasta Muusikavideo': Koit Toome - 'Nädalalõpp' - 3 punkt(i)
Kategoorias 'Aasta Muusikavideo': Märt Avandi ja Ott Sepp - 'Mr.Sofa & Õieke - Suitsu Ei Tee' - 1 punkt(i)

Aasta parim laul: Lenna, „Rapunzel"
Kategoorias 'Aasta Parim Laul': Koit Toome - 'Mälestused' - 5 punkt(i)
Kategoorias 'Aasta Parim Laul': Ott Lepland - 'Süte peal sulanud jää' - 3 punkt(i)
Kategoorias 'Aasta Parim Laul': Lenna Kuurmaa - 'Rapunzel' - 1 punkt(i)

Kui ma peaksin kunagi veel sellises žüriis osalema, siis tean, et ei anna seda ühte punkti lihtsalt sellepärast, et kellelegi anda, vaid jätan parem andmata.

Palju õnne võitjatele!

Pildiline-videoline ja tekstiline ülevaade muusikaauhindade galast SIIN!

esmaspäev, 14. veebruar 2011

Nippe Sharm El Sheikhi reisijale

Olles Sharmis juba mõned korrad käinud ning nüüd taas minnes… Mõtlesin, et panen kirja mõned nipid, mida sinna minejale soovitada, sest… Kõik veavad alati kaasa mõttetult palju asju, ei tea kuidas kaubelda ja mida oodata!

Mida panna kohvrisse?

Võta kaasa minimaalselt asju – seitsmeks päevaks minnes pakin ma kohvrisse viis T-särki, põlvpüksid, seeliku ja kleidi, plätud ja madalad kingad. Minnes kannan ilmselt mingit kampsunit, mida saab ka seal jahedama ilma puhul rakendada ning pikki pükse. Ilmselgelt varbavahedega läbi lume lennujaama ei lähe ning kannan midagi kinnisemat, mida ka seal jahedamal õhtul varba otsa saab lükata.

Kui magad ööriietega, siis võta kaasa midagi eriti pehmet, sest põlenud nahk on hell. Üldiselt on puhkus, nii et magage alasti!

PS. jäta kõrged kontsad koju! Neid kannavad seal vaid venerahvusest beibed ja lisaks kohalikele naeravad nende üle ka kõik teised turistid. Nagu üks mu sõbranna ütles: kamoon, sul on puhkus, jalad peavad ka puhkama! :)

Milliseid ilutooteid kaasa vedada?

Üldiselt on hotellides olemas seebid ja šampoonid, aga kui vajad konkreetseid vahendeid, võta need kaasa – mina võtan ilmselt kaasa vaid palsami, hambaharja- ja pasta.

Kreemidest kraba kaasa niisutav kehakreem, päikesekreem nii kaitseks kui pärast päevitust ning mida mina kindlasti soovitan kaasa võtta on Burnshield geel. See on tegelikult mõeldud põletushaavade (kui põletadki käe tulega või kuuma õliga vms) jaoks, kuid see aitab ideaalselt ka päikesepõletuse vastu – geel aitab nahal hingata ning põletik ei jää rasvase (nt Panthenol on kõige hullem asi üldse põletuse vastu, kuna on rasvane) kihi alla immitsema.

Mida kohalikele viia ja miks üldse?

Võtke kaasa eestimaist nodi – alkoholi nad eriti ei tarbi, nii et suveniirpudelid Kadaka džinni ja Vana Tallinnaga võib koju jätta, küll aga meeldib neile magus ja seda võib kaasa vedada kilode viisi – saab jätta „jootrahana“ nii toapoistele (siis nad viitsivad voodi peale mingeid asju meisterdada) kui basseinikutile (et ta hommikul su lemmiktoolile rätiku paneks ja sa ei peaks ise kell 7 ärkama).

Päev algab kell 7 hommikul

Kuigi on puhkus, hakkavad päevad varakult, eriti kui päikest tahad võtta. Viimane aeg ärkamiseks on 7.30 – selleks ajaks on suurem osa basseiniäärseid kohti juba läinud (vt. eelmist punkti, kuidas saad natuke kauem magada) ning suurem osa inimestest hommikustki söönud.

Kell kolm hakkab päike juba loojuma ning kella neljase päikeseloojangu ajal hakkab bikiinides jahe. Seega saabki päikest võtta hommikul kaheksast kuni kolmeni lõunal. Kõige intensiivsem on see kella kümnest hommikul üheni päeval. Kuid need, kes kardavad põlemist – olge mureta, nii hotellides kui randades on rohkem päikesevarje kui toole :)

Enne kella 21 ei ole linnas mitte midagi teha. Päeval on linn täiesti surnud, turistid on kõik rannas või basseini ääres ning möll hakkab linnas alles õhtul. Olenemata päevast on kella kümne ajal õhtul linn rahvast pungil ning et leida koht vesipiibukohvikus või mõnes välirestoranis on vaja ilusat naeratust või tuttavat kutti kohas, kuhu minna plaanid.

Kui kutsutakse, ära mine

Kui teid kutsutakse kuskile nuka taha oma poodi, lubades kingitusi ja soodsaid hindu ja parimaid papüüruseid ja lõhnaõlisid – ärge minge, te ei saa sealt enam tulema. Olenemata sellest, kui lahe, armas või tore inimene teid kutsub või kui kahju teil temast ka ei hakka, ärge minge.

Saate kingituseks mõne võltspapüüruse või raamatu vahele järjehoidja, nad tahavad et kirjutaksite selle eest nende „külalisteraamatusse“ midagi – tavaliselt kirjutatakse mingit jura: „Siin oli nii nõme, kahju, et teie ka siia sattusite!“ ja tõlgitakse neile: „See pood on parim kus ma käinud olen!“

Ükskord kui ma siiski läksin ühe tüübiga kuskile urkasse kaasa ja keeldusin midagi ostmast, sai ta üsna kurjaks ja sõimas mind sitaseks prahiks ja käskis mul lahkuda :D

Kauple ka apteegis

Ole valmis kauplema, kauplema ja veelkord kauplema. Nende esimesena küsitud hind on umbes „1000%“ juurdehindlusega ning kui pakud esialgu julmalt pool sellest hinnast ja lõpuks (pärast tunnist kauplemist) selle hinna ka saad, võid kindel olla, et maksid ikkagi üle!

Ka poodides on võimalik kaubelda – kui asjadel puudub peale kleebitud hind, kuku kauplema.

Isegi apteegis pead kauplema – üldjuhul lähevad inimesed sinna kõhurohtu otsima ja nad teavad, et sul on seda vaja, küsivad hingehinda ja sa maksad.

Kaks Sharmis käiku tagasi oli juhus – ühel noormehel oli kõhurohtu vaja – pärast pikka kauplemist saime karbi kätte 160 LE’ga (umbes 320EEKu ehk 20€) – hiljem kodus avastasime, et paki peal oli kirjas 2x10 tabletti – karbis oli ainult üks leht ja karbil ilutses hind 5LE (umbes 10EEKu ehk a 65 eurosenti). Nii et olge valvsad, ka apteegis!

Vesipiibu ost

Suurem osa esmakordselt minejatest tahab osta endale vesipiipu – hinnad on Naama Bays kallimad kui Old Marketil ehk vanas Sharmis – aga tegelikult annab „õige“ hinna kaubelda mõlemal pool.

Keskmise suurusega piip, mis Eestis maksab umbes 1000EEKu (65€), maksab seal paarsada krooni (nad küsivad alguses ilmselt kuskil 600-700krooni (35-45€).

Väike piip, mis minu arvates on märksa parem, mugavam ja parema tõmbavusega, maksis mulle näiteks 50 EEKu, seda pärast pikka kauplemist (3€). Ostsin selle kaks Sharmis käiku tagasi hotellis kasutamiseks, aga kuna see oli nii hea, võtsin kaasa ja kodus viskasin suure minema. Nüüd olen väiksele ostnud vaid uued torud ja kõik toimib suurepäraselt.

Kauplemisega tuleb kindlasti arvestada, et läheb aega – olen kaubelnud ühte kalla 1,5 tundi ja pärast seda lihtsalt hotelli magama läinud, sest see oli nii väsitav.

Taksoga saab sõita peaagu ilma rahata

Taksosõit on seal megaodav, kui taaskord kaubelda oskad. Sel korral elame me linnas, aga varem olime umbes 7km kaugusel Naama Bayst ja 4km kaugusel vanast Sharmist.

Takso leidmisega erilisi raskusi pole, need jäävad ise sind nähes kohe seisma. Öeldes, kuhu tahad minna, pakuvad nad hinna, üldiselt jäi see 20-30LE (40-60 EEKu ehk 2,5-4€) juurde, kuid mõni küsis ka 50LE-d (100 EEKu ehk umbes 6,5€).

Tegelikkus:
Sõitsime Naama Baysse 10LEga (umbes 20 EEKu ehk 1,2€) ja vanasse Sharmi 5LEga (umbes 10EEKu ehk 65 eurosenti).

PS. Taksod sõidavad umbes 100km/h, seal üürgab metsik kohalik disko ja kogu aeg käib signaalitamine ja teineteisest mööda sõitmine.

Kõik on metsikult odav

Hinnad on megasoodsad – vesipiibukohvikus saab a’ 20 krooni (1,2€) eest piipu tõmmata. Tubakapaki eest küsivad nad tänaval a’ 20 krooni (1,2€), kuid hea kauplemiseoskuse puhul võid selle kätte saada isegi viis korda odavamalt.

Euroopalikud söögikohad on hindade poolest samad, mis Eestis. McDonaldsis maksab eine võib-olla rohkemgi kui Tallinnas, kuid soovitan McDonaldsi asemel hoopis KFC’d, mida Tallinnas ei ole ning seal saab sama raha eest märksa rohkem nodi. Kõik toidud on kanapõhised.

Nii nagu kõik muugi, on ka puuviljad kohapeal metsikult odavad – kilo maasikaid maksab näiteks 1€.

Kohalik söök-jook

Kui teil ajab kõhu lahti kaks päeva realiseerimisaja ületanud kodujuust või mahl, võite kindel olla, et teile ei mõju hästi ka kohalik vesi. Vältige ka jääd, sest seegi on tehtud veest. Mina olen suhteliselt raudse tervisega ning vee pärast ei muretse – ma ei joo seda, aga maasikaid ja hambaid julgen kohaliku veega pesta küll.

Söögid on seal üldjuhul kõik hullult magedad, kuigi turul on näha, et maitseaineid on seal müügil sadat erisorti. Hotellides on suhteliselt suur valik ja eriti suur valik on magusal – üldjuhul jälle hunnik lääget nodi.

Kohalik alkohol on odava maitsega (seejuures ongi see odav, 0,7 liitrit rummi maksab 90eeku ehk 5,5€), aga ajab asja ära. Lennujaamast soovitan kaasa osta Euroopa jooke või siis kohapealt 48tundi pärast lennu saabumist… On olemas poed, kust saab osta teatud aja jooksul siis välismaist kraami – Soome Minttust kuni Bacardi Razzini.

Üksinda linna – why not?

Kas üksinda tasuks linna minna? Absoluutselt! Ettevaatust ainult taksojuhtidega, et nad teid näppima ei hakkaks. Kui hakkavad, öelge, et ei maksa taksosõidu eest, siis nad üldiselt suunavad pilgu teele ja sõidavad edasi, teid näppimata.

Naama Bay ei ole eriti suur ja eksimisohtu reaalselt ei olegi – kui püsida peatänaval ja kiigata sisse väiksematesse tänavatesse jõuate lõpuks ikka peatänavale välja.

Vanas Sharmis võib juhtuda, et jalutate mööda värvilisi ja tuledest plinkivaid teid ja ühel hetkel seisate mõne lagunenud maja ees – täiesti normaalne! Vanas Sharmis saab särav tänav lihtsalt otsa. Karta pole midagi, keerake ots ringi või vaadake kuhu tee viib, eksida ei anna seal suurt kuskile, sest ka nö koledad tänavad viivad jälle peatänavale.

Võib juhtuda, et ühel hetkel seisate piimakombinaadi akna taga ja näete kuidas töö käib – euronõuetest on asi kaugel. Ühe nurga peal võite vabalt peale sattuda kuidas kits maha tapetakse või temalt just nahka maha kistakse. Täiesti normaalne elu!

Kui te väga argpüks ei ole, siis võib linna peal sattuda üsna huvitavatesse kohtadesse. Vargaid seal eriti ei ole ja kallale ka üldjuhul keegi ei tule – turist on kuningas ja kohalikud väga abivalmis, kui ka enda meelest eksima peaksite.

Külgelöömisest

Mida rohkem kulda sul kaelas-sõrmes on ja mida rohkem kaalu sul on, seda rikkam sa nende silmis oled. Ilmselgelt „sebivad“ kohalikud kõiki – sest kõik on nende sõbrad ehk kliendid ja kõigile tuleb meeldida ja mesimagusaid kommentaare – sul on maailma kõige ilusamad silmad, ilusam naeratus, rinnad jnejne teha.

Aga tegelikult jumaldavad nad paksemaid ja kullaga ülevalatud naisi. Pole ime, kui kõnnite tänaval, olles siis kogukam ja teie kaaslasele karjutakse lambist: „Lucky man!“

PS. kõik blogis leiduvad pildid on tehtud Nokia N8'ga Meelis Tomsoni poolt ning osasid neid saab endale soetada ka Facebooki oksjonilt - siit!

Miks ma ei karda reisida Sharm El Sheikhi?

Juba sel laupäeval istun ma taas lennukile ja võtan ette viietunnise reisi, et maanduda kuumas Aafrika õhtus – taas on ootamas nädal puhkust Sharm El Sheikhi päikese all.

Umbes kolme nädala eest algas Egiptuse pealinnas Kairos mäss – president oli vaja pukist kangutada – see kõik toimus/toimub Kairo keskväljakul. Osaliselt jõudis see ka Hurgadasse, kuid Sharm El Sheikh jäi puutumata.

Inimesed sattusid paanikasse, kukkusid oma reise tühistama. Sama tegid ka mitu reisifirmat, osad katkestasid reisid suisa märtsi keskpaigani. Täielik mõttetus.

Mida kõik kardavad? Olen selle kolme nädala jooksul kuulnud umbes viiskümmend korda: te lähetegi Egiptusesse? Hullud olete või?

Aga mida me peaksime kartma? Me lähme turismipiirkonda, isegi mitte Hurgadasse, kus on suhteliselt palju kohalikke.

Kas te tõesti kujutate ette, et egiptlased hakkavad Sharmis midagi võitlema? Suurem osa Sharmi töötajatest on pärit Kairost või mujalt linnadest – nad peavad oma peret üleval pidama ja tööd tegema – nad ei jõua isegi mošeesse palvetama, rääkimata mingi mässu korraldamisest.

Kujutage nüüd ette, et nad teevad mässu Naama Bay’s (Sharmi peatänav) ja surma saab x arv turiste – sellest kirjutaks kogu maailm, kõik katkestaksid oma reisid sinna ja paraku… oleksid murjanid ilma tööta. Nad ei saa seda endale lubada.

Ja siin ma nüüd olen, täis enesekindlust ja minekutahet. Vähem kui kuus päeva aega lennuni, mis viib mind kuuma päikese alla… Võib-olla selgub tõesti kohapeal, et hotellis ei ole süüa ja hotelli alalt on parem mitte välja minna, aga mis siis? Seda põnevam saabki see seiklus olema. Praegu ei karda ma küll mitte midagi. Kui, siis ainult seda, et reisifirma tühistab lennu.

kolmapäev, 2. veebruar 2011

KÕIK MÜÜGIKS!!!

Meelis Tomson paiskas näituse fotod oksjonile

Kuni veebruari lõpuni on kõigil võimalik teha pakkumisi vabakutselise seltskonnafotograafi Meelis Tomsoni fotonäitusel „Mobiililt laetud“ ilmunud piltidele. Iga pildi alghind on 10€ ning viimane pakkumine ongi lõplik müügihind. Oksjon leiab aset suhtlusportaalis Facebook ja läheb lukku 28.02.2011 kell 23.59!

„Liis Lass pani näiteks silma peale ühele pildile juba näitusel ning mõne pildi vastu on veel huvi tuntud, aga kuna igat pilti on vaid üks, siis võidab see, kes kõige rohkem pakub,“ ütleb Meelis ise, et topelttellimusi ta piltidele tegema ei hakka ja kehtib vanasõna – kes ees see mees.

Kõik pildid on tehtud Nokia N8ga. Näituse esitlus leidis aset 13. jaanuaril Tallinna pressikeskuses ning pildid on üleval Nokia kontserdimajas kuni 27. veebruarini, mil kõigil on võimalus neid sinna vaatama minna. Paraku on kontserdimaja avatud vaid ürituste raames, kuid 14. veebruaril on kontserdimajas tasuta üritus – Tallinn valib endale Valentinipäeva laulu.

Vaata pilte, kommenteeri, tee pakkumisi SIIN!